Esimene soomusrong asus Tallinnast Narva poole teele 30. nov. Rakverre. Siin käisid soomusrongi ülem kapten Parts ja kaitseliidu juhatuse esimees kaugesõidukapten Pitka Viru rinde juhataja, kindralmajor Tõnissoni jutul, kelle poolt anti neile esimeseks lahingülesandeks lüüa punased välja Auvere jaamast, mis paikneb 15 km enne Narvat. Lahingud algasid järgmisel päeval, mille käigus selgus, et "liivsoomus" ei kaitse püssi ega kuulipilduja kuulide eest. Auvere jäi punastelt ära võtmata. Rong jagati nüüd kaheks. Üks osa jäi ühe suurtükiplatvormiga Vaivara jaama juurde lahingpositsioonile, teine osa sõitis aga Oru jaama, et võtta ühendust kindral Tõnissoni ja 4. jalaväepolguga. Seda rongi poolt, mis seisis Vaivaras, püüdsid punased kotti haarata ja rong oli sunnitud Rakvere poole tagasi liikuma. Sõideti ilma tuledeta, puudus raadio- ja telefoniside, nii nad siis sel pimedal detsembriööl kokku saidki Oru ja Vaivara jaama vahel
hakkab tõenäoliselt vähenema. Valgetele lehtedele kantakse haruldased liigid.Rohelistele lehtedele kantakse liigid, mis on ohu üle elanud ja ei ole enam väljasuremisohus ega haruldased. Hallidel lehtedel on aga need liigid, mida pole väga täpselt saadud uurida ja nende kohta täpsed andmed puuduvad. Loodus on inimtegevuse mõju tõttu olnud pikemat aega pidevas muutumises. Inimtegevuse mõju tõttu on mõned liigid pääsenud ka punastelt lehtedelt kollastele, kuid siiski osad liigid surevad paratamatult välja. Punase raamatu põhimõte on see, et üles tähendada kõikide liikide seisukord, mis vähegi võimalik. Aidatakse väljasuremisest neid, keda veel vähegi saab. Teadlased täiustavad koguaeg Punast Raamatud, aga see ei saa kuangi valmis, sest andmed on tohutlut muutlikud. Keskkond säilib ainult tänu sellele, et see on mitmekesine.Selle säilitamiseks kirjutasid 157 riigi juhid 1992
järjekord, millega võistlust peetakse. Swing Löögiks hoogu võtma. Teeing ground - Tii. On ala, millelt sooritatakse rajal esimene löök. Tavaliselt kasutatakse kolme tiid, mida tähistatakse erinevat värvi märkidega: valge, kollane, punane. Valgelt (white e. medal tee) tiilt löövad tugevama handicapiga mehed, kollastelt (yellow e. club tee) löövad ülejäänud mehed ning punastelt (red e. women`s tee) tiilt löövad naised ja noored. Esineb ka eraldi noorte tii sinine tii e. blue tee. Through the green Kogu väljak, välja arvatud mängitava raja tii ja green ning kõik väljaku takistused. Wood Nimetatakse puust peaga driverit. Handicap süsteem HCP rajal saadavad puktid HCP 0 üks löök alla raja par´i 3
Tere tulemast kasutama kasutusjuhendit, mis õpetab looma eelkõige virtuaalmasinat, kuhu on installeeritud Ubuntu. See juhend selgitab ka kokkuvõtlikkul määral virtuaalmasinatest ning vähesemal määral ka WMware Workstation 9 kasutamist. NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG
Kuperjanovi partisanide pataljon *oluline osa oli arvukatel vabatahlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. *Eesti sõjaväe juhtumises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis kindralmajor Johan Laidoner *soomusrongid hakkasid jõudude tasakaalu kallutama Eesti vägede poole *7.jaan andis Laidoner käsu vastpealetungiks, mis kulges edukdalt. Juba võeti tagasi Tapa, Rakvere ja Narva. *relvastuse puhul mängis suurt osa punastelt võetud sõjasaak. *14jaan vabastastati Tartu, sellega hoiti ära suurejoonelised tapatalgud. *Tartust tungisid Eesti väed edasi Valga poole. Sellest pealetungist võtsid osa ka Tartu koolipoisid. * lõunarinde otsustavaim heitlus toimus kuu viimastel päevadel Valga lähistel Paju mõisa väljadel. Sõdisid eestlased koos soomlastega venelaste ja lätlaste vastu. Lahing oli ohvriterohke, langes Kuperjanov. Punaväed löödi sellegipoolest puruks, misjärel Eest
peaaegu kaelakandjadki. Ometi tundub, nagu oleks tegu mingi ennemuistse kangelasajaga. 5 Vist seetõttu, et vahepeale mahub nii palju. Tähtsam kui 12. jaanuari sündmused oli see, mis juhtus paar päeva hiljem. 14. jaanuari varahommikul pidasid Eesti soomusrongid nr 1 ja nr 3, mis olid Tapalt tulles Kuperjanovi mehed peale võtnud, maha lahingu Jänese silla juures ja võtsid punastelt võimaluse sild õhku lasta. See avas tee Tartu peale, ja Eesti väed ei raisanud aega. Muu hulgas kannustas neid teadmine, et punased on Tartus vangistanud mitusada inimest, kes ootavad hukkamist. Selsamal 14. jaanuaril jõuti Tartu piirile, Tähtvere mõisa juurde. Igaüks, kes on Tartusse sisenenud või sealt lahkunud TartuTallinna maanteed mööda, teab Tähtvere mõisahoonet. Selle ümbruses moodustab maapind loomuliku kaitsepositsiooni ning läti punased kütid olid
Et püss ja kotid liiga rasked olid visati lõpuks ka need maha. Kui jalad enam ei kandnud kukuti pikali. Lõpuks saabusid ka Tääker ja Käsper. Nad olid päris vihased. Tassisid veel teiste relvasid. Kaua oldi metsas lõpuks tuldi neid otsima, sest omad olid mõisa saanud ja punased minema ajanud. 5-10 peatükk. Käsperi rühm liikus aralt mõisa poole, sest nemad ju pagesid nagu argpüksid. Majas oli ka üks surnud hiinlane. Tehti nalja, et kas tal ikka patsid ka on. Surnud punastelt võtsid poisid riideid ( üleriideid, jalanõusid). Pataljonis valitses lõbus meeleolu. Järgneval ööl pidi Käsperi rühm valvetõkkel olema. Sel ööl ei saanud Ahas jällegi magada sest kartis väga vaenlaste pealetungi. Öösel kuuldigi kahte pauku. Kohlapuu oli valves ja kui Ahas püssi palgel välja läks nägi ta kedagi maja ümber hiilivat. Ta oli valmis juba laskma aga viimasel hetkel märkas et see oli Kohlapuu. Lihtsalt venelaste riided oli ta endale saanud
Et püss ja kotid liiga rasked olid visati lõpuks ka need maha. Kui jalad enam ei kandnud kukuti pikali. Lõpuks saabusid ka Tääker ja Käsper. Nad olid päris vihased. Tassisid veel teiste relvasid. Kaua oldi metsas lõpuks tuldi neid otsima, sest omad olid mõisa saanud ja punased minema ajanud. 5-10 peatükk. Käsperi rühm liikus aralt mõisa poole, sest nemad ju pagesid nagu argpüksid. Majas oli ka üks surnud hiinlane. Tehti nalja, et kas tal ikka patsid ka on. Surnud punastelt võtsid poisid riideid ( üleriideid, jalanõusid). Pataljonis valitses lõbus meeleolu. Järgneval ööl pidi Käsperi rühm valvetõkkel olema. Sel ööl ei saanud Ahas jällegi magada sest kartis väga vaenlaste pealetungi. Öösel kuuldigi kahte pauku. Kohlapuu oli valves ja kui Ahas püssi palgel välja läks nägi ta kedagi maja ümber hiilivat. Ta oli valmis juba laskma aga viimasel hetkel märkas et see oli Kohlapuu. Lihtsalt venelaste riided oli ta endale saanud
lossipargis. *Johannes Merendi,s 1907, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 a Kuresaare lossipargis. *Boris Vähk, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 Kuressaare lossipargis. *Toomas Östermann,s 1903 Läänemaa, arreteeritud Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 6.07.1941 Kuressaare lossipargis. Vallavanem Isak Melders, kelle ruhnlased olid pärast punastelt võimu võtmist tagandatud valla täitevkomitee esimehe Isak Strömfeldi asemel uueks vallavanemaks pannud. Jakob Steffensson (28. VII 1924 Ruhnu – 2. V 2011 Stockholm), ruhnurootsi eluolu talletaja, pillimees, hõbesepp, paadimeister ja hülgekütt. Sündis ja elas Ruhnus, kus töötas talupoisi ja hülgekütina, Saksa okupatsiooni ajal oli
annaabi.ee 
