et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3. Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina ning nautis poissmehe elu. Tal polnud kavaski abielluda vaid pidas abielumehi lausa naeruväärseteks. Vronski vaateid iseloomustab hästi tema arvamus Peterburi inimeste kohta, nimelt jaguneti kaheks seltskonnaks. Tema kuulus elegantsete, ilusate, suuremeelsete ning lõbusate inimeste hulka, kes pidid punastamata anduma igasugustele kirgedele ja kõige muu üle naerma. Täpselt nii Vronski mõtleski ning teoses alguses käituski, kuid armastus Anna vastu pööras kõik vastupidi. Oma käitumiselt oli Vronski egoist. Ta mõtles vaid endale ja Annale ning tal polnud sooja ega külma Serjozast või Kareninist. Vronski jaoks olid nad üleliigsed ja tema teel nii öelda ees.
- Keeldus kasutamast sõnu nagu ,,heatahtlikkus", ,,taotlema" ja ,,tänulikkus" tema meelest riivasid need tema eneseväärikust lk 25 - Talle hakkas pikapeale tunduma, et ta elu on aineliselt ikkagi kindlustatud, sest ta suutis lõpuks oma vajadused võimalustega vastavusse viia lk 35 (tunnistas õigeks mõttetera ,,lõppude lõpuks pole kuskil nähtud kedagi lausa nälga suremas") - eeskujulik elu lk 35 - armastas väga oma peret lk 35 ,,Ta möönis punastamata, et armastab oma õepoegi ja õde, ainsaid sugulasi, kes talle veel jäänud olid ja keda ta igal aastal Prantsusmaal külastas." - Armastas üht kellatorni, mis tema linnaosas õhtul kella 5 ajal mahedasti heliseb lk 35 - Tema sõnavaliku raskused hakkasid talle muret tegema lk 35 ,,Oh, doktor," seletas ta, ,,küll ma tahaksin ennast väljendama õppida." Ta rääkis sellest Rieux`le iga kord, kui nad kokku said. - Inimene, kes omaenda voorusest meelekindlust ammutab lk 35
eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti. Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab.
Virve soovis aga, et enne eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti. Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad
Virve soovis aga, et enne eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti. Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad.
ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3.Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina ning nautis poissmehe elu. Tal polnud kavaski abielluda vaid pidas abielumehi lausa naeruväärseteks. Vronski vaateid iseloomustab hästi tema arvamus Peterburi inimeste kohta, nimelt jaguneti kaheks seltskonnaks. Tema kuulus elegantsete, ilusate, suuremeelsete ning lõbusate inimeste hulka, kes pidid punastamata anduma igasugustele kirgedele ja kõige muu üle naerma. Täpselt nii Vronski mõtleski ning teoses alguses käituski, kuid armastus Anna vastu pööras kõik vastupidi. Oma käitumiselt oli Vronski egoist. Ta mõtles vaid endale ja Annale ning tal polnud sooja ega külma Serjozast või Kareninist. Vronski jaoks olid nad üleliigsed ja tema teel nii öelda ees. 10. Henrik Visnapuu looming. 1 luuletus peast. Looming: ,,Amores" esikkogu 1917 ,,Siuru" rühmituse raames
annaabi.ee 
