3. Kuidas mõjutab isa genotüüp reesuskonfliktiga lapse sünni tõenäosust? KÜSIMUS Geneetika 34 Kujutage ette, et Mendel oleks teinud oma ristamiskatseid äädikakärbestega ja Morgan hernetaimedega. Kas teadlased oleksid jõudnud samade tulemusteni pärilikkuse selgitamisel? Põhjendage oma otsust! KÜSIMUS Geneetika 35 Ristati punasilmseid emaskärbseid valgesilmsete isastega. F 1-järglased on kõik punasilmsed. Nende omavahelisel ristamisel saadava F2-põlvkonna järglastest on kõik emaskärbsed punasilmsed, pooled isaskärbsed valgesilmsed ja pooled punasilmsed. 1. Missugune on nende tunnuste päritavusviis? Põhjendage! 2. Missugune oli ristatud vanemliinide ja F1-järglaste genotüüp? 3. Missuguseid tulemusi F2-põlvkonnas annab retsiprookne ristamine? Retsiprooksel ristamisel võetakse dominantsete ja retsessiivsete tunnustega isendeid nii emadeks kui ka isadeks
kromosoomis asuvate geenide avaldumist, mis kontrollivad testiste arengut. Pseudoautosomaalsed regioonid Y kromosoomi otstes on homoloogilised X kromosoomiga. Meioos I profaasis paarduvad Y kromosoomi otsad X kromosoomidega ning nende alade vahel võib toimuda rekombinatsioon (ristsiire). XX mehed, kellel puudub Y kromosoom, kannavad SRY regiooni X kromosoomis NÄIDE: Looduses esinevad metsiktüüpi äädikakärbsed on punasilmsed. Punast silmavärvust määrava geeni dominantne alleel – w + Valgesilmsust määrava geeni retsessiivne alleel – w Punaste emaste (w+w+) ristamisel valgesilmsete isastega (w): F1 põlvkonnas kõik punasilmsed, F2 põlvkonnas on puna- ja valgesilmsete suhe 3:1, nagu autosoomsel monohübriidsel ristamiselgi kuid erinevus seisneb selles, et valgesilmsus esineb vaid isastel. Isastel on pooled puna- ja pooled valgesilmsed.
viljakas emamesilane või steriilne töömesilane. Et haploidsus-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. Thomas Morgan näitas, et punast silmavärvust määrav geen asub äädikakärbsel X kromosoomis, valgesilmne isane ja homosügoote punasilmne ristati. F2 põlvkonnas olid pooled isastest kärbestest valgesilmsed, kuid emased kõik punasilmsed. Valgesilmsus avaldub emastel järglastel ainult siis, kui mõlemad X kromosoomid sisaldavad mutatsiooni white. Isased on punast silmavärvi määrava geeni osas hemisügootsed neil on ainult üks geenikoopia. Samuti tõestavad seda ka kromosoomide jaotumishäired gameetide moodustumisel. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub
Paljunemisikka jõudmisel on meeste-naiste suhe 1:1. · Morgani eksperiment teatava äädikakärbseliigiga Omab silmavärvust mõjutavas geenis valget värvust põhjustavat retsessiivsed mutatsiooni, mis paikneb X kromosoomis ja avaldub ainult isastel. Kui ristati valgesilmeseid isaseid mutante ja homosügootseid metsiktüüpi punasilmseid emaseid, siis saadi hübriidid, kellest kõik emased ja pooled isased olid punasilmsed. Järelikult pidi mutatsioon paiknema X kromosoomis. Saadud heterosügootseid emaseid ristati valgesilmsete isastega ning saadi järglaskond, kus nüüd juba pooled emased olid valgesilmsed. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. · Kõik geenid paiknevad kromoosoomides ja Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ja sattumine järglaskonda.
Y sisaldaval gameedil isegi eelis, kuna XY looted vähem elujõulised seega tuleb neid rohkem ,,tekitada". 1,3:1. Sünnihetkeks on vahe juba 1,07:1. Suguküpseks saanud meeste ja naiste osakaal aga võrdne. Thomas Morgani katsed äädikakärbestega: tõestas, et valgesilmsust põhjustav mutatsioon asub sugukromosoomis X ja see esines ainult isastel (kellel oli vaid üks X kromosoom). Tegu oli retsessiivse mutatsiooniga ning seetõttu olid heterosügootsed emased ikka punasilmsed. Peale mitut ristamist saadi ka homosügootseid valgesilmseid emaseid. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Lahknemisseadus Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes & isa sama geeni alleeli a suhtes järglaskond Aa. Anafaasis liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A & a, raku erinevatele
annaabi.ee 
