Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitj...
Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse. Teatrid olid väga suured ja pingiread asusid mäenõlvadel. Mahutas ~10 000 pealtvaatajat. · Maalikunst: kasutati vahavärve. Maaliti kas puidule või kivitahvlitele(pole säilinud ühtegi maali). Säilinud vaasimaalid(punase- ja mustafiguurilised). Punasefiguuriliste puhul on kasutatud põletatud savimassi. Kaunistusteks ja mingite lugude jutustamiseks figuurid ja ornamendid(vanim meander). Vaase kasutati erinevateks puhkudeks, nt teravilja või veini hoidmiseks. Rooma Arhitektuur: · eeskujuks etruskide ehitised · valitses lihtne templitüüp, mis meenutas kreeka templit, aga proportsioonid olid teistsugused · võtsid kasutusele ehitamisel sideained · ladusid suurepäraseid võlve
vanakeste, orjade kujusid. Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaasimaali õitseajaks oli VI ja V saj. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega. Sageli vastandati pildid selgitava pealkirjaga. Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid, VI saj. lõpul V saj. Alguses asendusid need punasefiguuriliste maalidega, mis olid maalilisemad, võimaldas paremat modelleerinut ja anda edasi peenemaid detaile. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte ja paljusid teisi teemasid. Vaasimaalid annavad teatava ettekujutuse ka tolleaegsest monumentaalmaalist. Muistses Kreekas olid arenenud põletatud savist toodete, eriti vaaside valmistamine. Põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb
Polykleitose ,, Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp, mis on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega. Etruski kunst Itaalia aladel 8. 3. sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid nn. Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid
savi). Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid (põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse). VI saj. lõpul V saj. alguses 14 asendusid need punasefiguuriliste maalidega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Maalide süzee võeti mütoloogiast või kreeklaste igapäevaelust. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte. Kreekas kujunesid juba väga varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid mitmesugusele otstarbele. Õli, veini ja teravilja säilitamiseks olid kahe sangaga amforad. Vett ja veini segati ülalt laia avaga ja
annaabi.ee 
