ADH o Isotooniline lahus selle osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osmoose rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest rõhust, nt vesi, seda süstida ei tohi, vesi hakkab minema punaliblede sisse, hakkab pihta osmoos lahusti ühesuunaline muutumine madalama rõhuga keskkonnas kõrgema suunas, punalibles kõrgem osm.rõhk. o Hüpertooniline lahus selle osmootne rõhk on kõrgen kui vereplasmas. Hakkab vedelik punalibledest minema välja vereplasmasse. 3. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid. Toimib regulaarsete süsteemide kaudu. Närvisüsteem ja humoraalne süsteem (sisesekretoolne süsteem). See töötab, reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodustavad hormioonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid
termineid, mis käivad lahuste kohta: a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus. b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest. Nt vesi. Sellist lahust süstida ei tohi. Hüpotoonilises lahuses hakkab vesi minema punaliblede sisse, sest kui on tegu 2 eri osmootse keskkonnaga, hakkab pihta osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine madalama osmootse rõhuga keskkonnast kõrgema suunas. Punalibles on kõrgem osm rõhk, aga kui vereplasmasse sattus vett, siis hakkab vesi minema punatotsüütide sisse. Liikumine toimub seni kuni osmootsed rõhud võrdsustuvad. Hüpotoonilises keskkonnas punalibled purunevad ja seda nähtust, kus punalibled purunevad ja punalibles sisalduv hemoglobiin läheb vereplasmasse, nim hemolüüsiks. Tekib eluohtlik seisund. Hemolüüs on üldse ohtlik nähtus. Hemolüüsil võib ka teisi põhjuseid olla.
Vere onkootne rõhk - kui palju on vereplasmas valke. Hoitakse verd veresoonkonnas. o Isotooniline lahus selle osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osmoose rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest rõhust, nt vesi, seda süstida ei tohi, vesi hakkab minema punaliblede sisse, hakkab pihta osmoos lahusti ühesuunaline muutumine madalama rõhuga keskkonnas kõrgema suunas, punalibles kõrgem osm.rõhk. o Hüpertooniline lahus selle osmootne rõhk on kõrgen kui vereplasmas. Hakkab vedelik punalibledest minema välja vereplasmasse. Hemolüüs, nähtus kus punalibled purunevad ja nendes sisalduv hemoglobiin väljub. Punalibled ise on ümmargused vormelemendid, mis sisaldavad hemoglobiini, mis on punaka värvusega ja annab verele iseloomuliku värvuse. Erotrotsüüdi kest puruneb, siis veri läheb punaseks ja plasma muutub ka punaseks.
Vereplasma valkudest tingitud osmootne rõhk onkootne rõhk. Vormelemente on kolm rühma: 1) punalibled ehk elektrotsüütdid 2) valgelibled ehk leukotsüüdid; 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid Tuumaga rakke võib verest leida siis, kui on toimunud verekaotud või vereloomehaigus (punaliblesid tekib palju, ränga pingutuse tagajärjel) Punaliblede funktsioon hapniku transport, teevad seda tänu punaliblades sisalduvale valgule hemoglobiinile. Hemoglobiin seondub hapnikuga punalibles ja tekib ühend Hb + O2 -> HbO2 (oksühemoglobiin). Hemoglobiin seob enesega kudedes CO2-e , CO2 transporditakse kopsu: Hb + CO2 -> HbCO2 (karbohemoglobiin). Vingukaasi sattumisel organismi: HbCO (karboksühemoglobiin), see enam ei lagune vähem tekib hapnikuga seondatud ühendit HbO2-te ja veres tekib hapnikupuudus. Valgeliblede funktsioon kaitsefunktsioon; lähevad käiku siis, kui mikroobid organismi satuvad
annaabi.ee 
