Mustafiguurilistest vaasidest kuulub Peterburi Ermitaazi kollektsiooni VI saj lõpul e.m.a. valmistatud hüdria, millele on maalitud Trooja sõja stseen Achilleus seob Hektori surnukeha jalgupidi rihmaga oma kaariku taha. VI sajandi lõpul ja V sajandi algul e.m.a. asendus mustafiguuriline vaasimaali stiil punasefiguurilisega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Foon värviti lakiga mustaks, figuurid jäid savi loomulikku tooni, s.o. punakaiks, detailid maaliti peale peene pintsliga. Niisugune tehnika andis vaasimaalijaile suurema vabaduse. Kujutis tuli reljeefsem, kompositsioon vabam, joonistus ilmekam ja veenvam. Nüüd hakkasid vaasimaalijad sagedamini kujutama süzeelisi kompositsioone, kus inimesi anti edasi keerulistes rakurssides. Punasefiguurilise stiili vaasimaalijatest oli kuulsaim Euphronios, kes hakkas vaasimaalimisega tegelema umbes 510.a. e.m.a
cm pikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega. [6, 9] Lehed paksud, munajad kuni piklikmunajad, teritunud tipuga, südaja või ümmarguse alusega, peenelt saagja servaga, 5-15 cm pikad ja 3-9 cm laiad, külgroodusid 8-13 paari. Lehed on pealt tumerohelised, sissevajunud roodudega, peaaegu paljad ning alt hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased. Leheroots 1-3 cm pikk, viltjaskarvane. Kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks. [6, 9] Õitseb mais, juunis. Õied on võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, värvilt valged kuni kollakasvalged. Viljad valmimise algul punased, hiljem mustad, elliptilised, kuni 10 mm pikad, mittesöödavad, valmivad septembris. [6, 9] Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, mis on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saaste- ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. Haljastuses kasutatakse
90 Joonis 87. Nipponi enelas 91 Lodjapuu (Viburnum) Konkreetne liik: Villane lodjapuu (Viburnum lantana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: püstine tugevasti hargnev põõsas Lehed: Lehed paksud, munajad kuni piklikmunajad, lehetipp lühidalt teritunud, leheserv tihedalt peensaagjas, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks Õied või õisikud: Õied võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: kiirekasvuline, saastekindel, põuakindel Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast mulda ja avapäikest, kuid kasvab ka mujal (vähenõudlik) Kasutamine haljastuses: kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna Joonis 88
nagu Arktuurus, Aldebaran, Kapella; need tõmbuvad aja jooksul kokku, muutudes "kääbustähtedeks" väikese läbimõõduga (1-3 korda Päikese läbimõõdust), esialgu heledateks ja kõrge pinnatemperatuuriga sinikasvalgeiks või valgeiks tähiks, nagu Siirius, Veega, Suure Vankri tähed; edaspidi need ",jahtuvad", pinnatemperatuur ja heledus langevad, muutudes kollakaiks nagu Päike, pärast punakaiks. Niisugust tähtede arenemiskäigu kirjeldust võib leida veel võrdlemisi hiljuti avaldatud populaarseis teoseis. Ometi teame nüüd, et ülalmainitud arenemiskäigu teooria ei või vastata tõele; igatahes seni, selle umbes kolme miljardi aasta jooksul, mis möödus praeguse tähtedemaailma väljakujunemisest, pole tähtedes toimunud üldse kuigi märgatavaid muutusi, ja kui on, siis igatahes mitte sinnapoole ega nii suuri, nagu ülalkirjeldatud arenemisteooria nõuab
Võrsed: hallikad kuni pruunikad, kaetud noorelt tihedalt hallide tähtkarvadega, hiljem paljad. Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3...9 cm, lehetipp lühidalt teritunud, lehealus ümar kuni nõrgalt südajas, leheserv tihedalt peensaagjas, 8...13 roodudepaariga, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, leheroots 1...3 cm pikk, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks. Õied: võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged, V-VI. Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, 1000 seemne kaal 40...45 gr Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, milline on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest
nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. Tsoon III. Kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: hallikad kuni pruunikad, kaetud noorelt tihedalt hallide tähtkarvadega, hiljem paljad. Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3...9 cm, lehetipp lühidalt teritunud, lehealus ümar kuni nõrgalt südajas, leheserv tihedalt peensaagjas, 8...13 roodudepaariga, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, leheroots 1...3 cm pikk, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks. Õied: võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged, V-VI. Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, 1000 seemne kaal 40...45 gr, X. Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, milline on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest
annaabi.ee 
