Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tema enda teenitud rahale andis kooli kõrvaltunde või tegeles ehitustöödega
Heitlus ründajate ja kaitsjate vahel jätkus juba mitmendat tundi, kuid Läti polgu pealetung ei raugenud. Kui Ahas ja Tääker põgenema hakkasid, siis Tääkerile meenus, et nad peavad ka kuulipilduja Maksimi kaasa võtma. Mõisaväravas oli hobune koos reega, mille nad võtsid, et hõlbustada põgenemist. Raamat ,,Nimed marmortahvlil" kirjeldab ka Ahase tundeid ja tema siseheitlust. Ahase isa oli üsna kommunistlik ja Ahase vend oli punakaartlane, mistõttu oli ta ühest küljest natuke sotsialist, aga teisest küljest oli ta Eesti rahvuslane. Mida edasi raamatu sündmustik läks, seda vähem talle venelased meeldisid, sest sõda toimus ju siiski Eesti ja Venemaa vahel.
(kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoja tornist sini-must-valge lipu ning alustasid Eesti saksastamisega. Ühingud alustasid tegutsemist põranda all. Peagi tuli teade , et sakslased on valitsuse üle võtnud. Alustati kooliõpilaste armee kokkupanekut ning oli vaja relvi. Üks õhtu varastasid Ahas ja Käsper kuulipilduja
hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega. Huvitav on nentida, et ka nime Ahas võttis kirjanik tõsielust. Kommertskooli
Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega. Huvitav on nentida, et ka nime Ahas võttis kirjanik tõsielust. Kommertskooli õppur Oskar
tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini-must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima
Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati
Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati