Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Konstatin Pätsiga. Moodustati Omakaitse eesti rahvusväeosadest ja vabatahtlikest enne Saksa üksuste saabumist. Kuid Saksa väejuhatust Eesti Vabariigi olemasolu ei huvitanud ning juba 25. veebruaril asendati Eesti lipud Saksa Keisririigi omadega. 3. Vabadussõda. Peale Compiegne'i vaherahu sõlmimist ja Saksa vägede tagasi pöördumist, soovis Nõukogude Venemaa oma piiride taastamist. 22. november 1918 algasid Punaaarmee rünnakud Narvale, kuid sakslased, kes polnud veel lahkuda jõudnud, lõid nad tagasi. Samaaegselt toimus kodusõda Venemaal ning Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas vabadussõda Punaarmee vastu. Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaaarmee ründas Narvat kaitsvat Eesti Rahvaväge. Päev hiljem langes Narva ning 1918 detsember-1919 jaanuar oldi juba peaaegu Tallinnas. Miks Rahvaväge saatis ebaedu? - vastaseid oli rohkem; ebapiisav varustus ja relvastus;
aitasid Päästekomitee ideid paremini ellu viia. Vabadussõda 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia, Soome,USA, Taani ja Rootsi. 1919. a. lõpuks nõustus Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Puhkes 28 nov 1918 Punaaarmee rünnakuga Narvale. 29 marssis Punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Eenamalste sõnul iseseisev riik, kuna Moska püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa.Kiirelt tungiti edasi ja hõivati Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva meeleolu.Valitsusele polnud kedagi Punaarmeele vastu saata ja Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti
välksõja (Blitzkrieg) taktikat. Poolakaist enamik saadeti Siberisse.Nõukogude riigile läänemaad sõda ei kuulutanud. Pärast poola vallutamist sõlmisid NSVL ja Saksamaa sõpruse piirilepingu. Üheaegselt poola vallutamisega hakkas Moskva avaldama survet Baltiriikidele, nõudes Punaarmee baaside rajamise luba nende territooriumitele. Rahvusvahelisse isolatsoonu jäänud baltimaad pidud järele andma. Septembris-oktoobris sõlmitigi vastavad lepingud, ning punaaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu. Teisiti läks Soomega, ka Soomelt nõudis Moskva baaside luba, kuid soome järeleandmisi ei teinud. Novembri lõpus 1939 tungis Punaarmee Soomele kallale. Algas märtsini (1940) kestnud Talveõda. Tänu erakordselt karmile talvele, mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades, suutsid soomlased üle 3 kuu üksi punaarmeele vastu panna. Ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada
Esimeses maailmasõjas. Saksa väed lahkusid Eestist ning võim läks taas Eesti Ajutisele Valitsusele (november 1918). Samas otsustas ka Venemaa juhtkond ära kasutada Saksa vägede lahkumise Baltimaadest ning allutada need alad (sh ka Eesti) nõukogude võimule. 6 7. Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920 Sõdivad pooled: · Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 eesmärk kehtestada nõukogude võim · Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus (Loodearmee) Judenits
annaabi.ee 
