UUS SLAID Hirvede pulm oli Horvaatia naivistide arust kõige hinnalisem töö. UUS SLAID ,,Lehmad Eiffeli torni all" UUS SLAID Väga hinnatud on gruusia naivist Niko Pirosmanasvili, keda tuntakse ka Niko Pirosmani nime all, sest ta kujutas Pirosmani rahvariides gruusia talupoegi ja pidutsejaid söögilaua taga. Ta oli prit vaesest perekonnast, seeetõttu ei saanud ta osta maalimiseks lõuendit, vaid maalis vahariidele. Tema tuntuimad teosed on ''Tüdruk õhupalliga'' ja ''Viis vürsti pummeldamas''. UUS SLAID ,,Tüdruk õhupalliga" UUS SLAID ,,Viis vürsti pummeldamas" UUS SLAID Eesti naivistidest on tuntuim Paul Kondas, kellele on Viljandis pühendatud isegi Kondase keskus. Suurema osa oma teostest maalis ta juba pensionieas ning tema eluajal ei toimunud ühtegi tema teoste näitust. Kondase tuntuim teos on ''Maasikasööjad''. UUS SLAID ,,Maasikasööjad" UUS SLAID Eesti naivistiks võib pidada ka tänapäeva kunstnikku Heiki Trollat, keda tuntakse rohkem nime all Navitrolla
väikekaupmeeste, käsitööliste ja talupoegade elu. Näiteks kujutab ta oma piltidel rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga. Peale olustikumaalide kuulus tema loomingusse ka hulgaliselt natüürmorte, maastiku- ja loomamaale, peamiselt vahariidele omavalmistatud värvidega. Maaling vahariidel saigi suurema populaarsuse osaliseks alates Piromanašvili loomingust. Niko Piromanašvili üks tuntuim teos on „Viis vürsti pummeldamas“ 1906. Piromanašvili suri 1918. Ivan Generalic. Ivan Generalic sündis 21. detsember 1914. Ta oli horvaadi maalikunstnik, eelkõige primitivist. Generalic töötas Hlebine külas ning õppis samanimelises kunstiakadeemias. Selle järgi kuulus ka Hlebine koolkonna talupoegadest isetegevuslaste hulka. Tema teoste ideed ja meeleolu on tugevasti mõjutatud katoliiklusest. Generalic maalis peamiselt klaasile stseene oma küla elust, maastikke, natüürmorte ja fantastilisi kompositsioone
Dadaism: kõige mässumeelsem sündmus. Euroopa kunstnikud põgenevad Sveitsi. Keskuseks Voltaire kabaree. M.Duchamp maal "Trepist alla tulev akt". Ta tegutseb New Yorgis. Kubism ja futurism on teda mõjutanud. Ta hakkab tegelema ready-made kunstiga. "Purskaev". Merzbild teevad kollaaze rämpsust. Metafüüsiline maal: metafüüsiline- eelmises kunstis pettunud kunstnikud. Kujutavad inimeste varje linnatänavatel ilma inimesteta. Perspektiivi reegleid on nihestatud e on ebareaalne maailm. Marc Chagall kunstnik, kes on mõjutanud surrealisti, on valgevene juut, pärit Vitebskist, Ta armastas maalida kodulinna ja unenägusid, Maal "Madonna reega", "Mina ja küla". G.Chirico "Prohvet", "Tänava melanhoolia ja müsteerium". Popkunst: (1955-64), suhtumine elukeskkonda on irooniline. Kaob piir maali ja skulptuuri vahel. Toimub assamblaazide valmistamine. Kasutatakse palju tehismaterjale (plastmass, kumm, poroloon). Esemete ebatavaline komboneerimine. Armastat...
,,MUST RUUT VALGEL TAUSTAL", ,,SUPREMATISM", ,,INGLANE MOSKVAS", ,,NIITJA". NAIVISM: PÜHAPÄEVAMAALIJAD, KUJUTASID ISIKLIKKU ELU, PRIMITIIVSUS, MAALISID ENDA LÕBUKS, EI TUNNETATUD VÕIMETE PIIRE, LAPSEMEELSUS, MAALIMINE ALGAS PENSIONIEAS. NINO PIROSMANISVILI GRUUSIA MAALIKUNSTNIK; VAHARIIDELE MAALIMINE, MAALIS AADLIKKE, KAUPMEHI, POEPIDAJAID, TÖÖLISI, LOOMI, MONOKROONSED MAALID, KASUTAS ÜHTE VÄRVITOONI, ARMASTAS LOOMI JA MAAELU. ,,TÜDRUK ÕHUPALLIGA", ,,RAVITSEJA EESLIL", ,,5 VÜRSTI PUMMELDAMAS". PAUL KONDAS EESTI MAALIKUNSTNIK; KUJUTAB MAALE LIHTSAMEELSENA, MÜÜTILINE AEG, SUUREMA OSA MAALIDEST TEGI PENSIONIEAS, ELUAJAL NÄITUSI EI OLNUD, VIHKAS NSV KORDA. ,,TAARA TAMMIKUS", ,,ELU", ,,PAUNVERE POISID", ,,MAASIKASÖÖJAD", ,,SUPLEVAD NAISED".
Ilia Zdanevich kirjutas Pirosmani kohta ajalehele "Zakavkazskaia Rech" kirja, mis avaldati 1913. aasta 13. veebruaril. Niko Porosmani pani neli maali Moskvas toimunud iseõppinud kunstnike näitusele, mille nimi oli "Mishen". Mõne aja pärast ilmusid ajalehes "Moskovskaia Gazeta" artiklid, milles kunstikriitikud rääkisid Pirosmani hämmastavast talendist. Mees suri 1918. aasta aprillis maksa probleemide tõttu. Niko Pirosmanasvili. Viis vürsti pummeldamas. 1906. Henri Rousseau Henri Julien Félix Rousseau oli prantsuse naivist, kes sündis 1844. aasta 21. mail. Teda tuntakse ka Le Douanier nime all, kuna ta oli tolliametnikuna töötanud. Ta oli iseõppinud kunstnik, kes oli 1886. aastast alates regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Rousseau on maalinud väljamõeldud stseene eksootilises looduses, portreid, aga ka olustikupilte oma ümbrusest ja veidraid allegooriaid. Tema töödes on objektide
Tema maailidel on ruumikujundus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Rousseau'le osaks saanud kuulsus aitas märgata ka teisi naiviste. "Unenägu"1910; "Karnevaliõhtu" 1886 Niko Pirosmanasvili (1862-1918) Oma piltidel kujutab ta rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga. "Viis vürsti pummeldamas" 1906 Ivan Generalic (1914-1992) Teoste ideed ja meeleolu on tugevasti mõjutatud katoliiklusest. Ta kujutab talupegade elu, eriti mitmesuguseid pühasid ja tseremooniaid. "Sarviline hobune"; "Lehmad Eiffeli torni all" Maurice Utrillo (1883-1955) Kõige menukam Pariisi naivist. Ta oli kõige rohkem seotud modernistliku kunstiga. Esmapilgul on teosed väga sarnased impressionismiga. Maalis peamiselt linnavaateid, eriti tänavaid Montmartre'i künkal
Werle andis Petersenile käsu vaene loom maha lüüa, ent kuna Ekdal tundis Peterseni, sai ta sellest imeloomast teada ning teener oli nõus looma talle loovutama. Nii jõudiski part Ekdali majja. Gregers võtab uue teema üles. Palub, et kas ta võib nende juures tuba üürida. Nad arvavad, et ei ole ühtegi piisavalt head tuba, ent mehe soov on muutmatu. Gina räägib, et majas elab veel kaks üürnikku, kandidaat Molvnik ja tohter Relling. Need käivad tihti linnas pummeldamas ning teevad õhtuti tulles palju kola. Pererahvas uurib, et miks Gregers isa juurest ära tuli. Mees räägib, et ta ei tahaks üldse oma nime kanda ning, et see nimi ajab teda sülgama. Meelsamini tahaks ta koer olla. Sama koer, kes pardi ära päästis. Hakatakse magama sättima. Head ööd jne. Gregers ja Hjalmar eesuksest ära. Naistele tundub Gregers kahtlane. Eriti veel selle pärast, et ta meelsamini koer olla tahaks. Hjalmar tuleb tagasi
m�rkimisv��rsemaid ajaloolisi naisfiguure. ******* Willem Cornelisz Duyster oli Hollandi maalikunstnik, kes on loonud peamiselt �anristseene ja portreid. Selle andeka, kuid varalahkunud kunstniku elust ja loomingust on s�ilinud ��rmiselt v�he andmeid. Willem Duysterit peetakse tollase tuntud poeedi ja k�rge maalitehnika poolest hinnatud kunstniku Pieter Codde �pilaseks. Enamik Duysteri maale kujutavad s�dureid v�itlemas, r��vimas, pummeldamas, hasartm�nge m�ngimas, flirtimas. Tema tundlik maalimisoskus, v�ime portreteerida erinevaid personaa�e ja v�ljendada nendevahelisi peeni ps�hholoogilisi suhteid n�itab, et kui ta poleks noorelt katku surnud, oleks ta pakkunud konkurentsi Hollandi nimekale meistrile Gerard Terborchile, kes kujutas ��rmise tehnilise peenusega 17. sajandi keskklassi elu. Willem Duysteri t��d on esindatud j�rgmistes olulistes riiklikes kogudes ja
parvel umbes sada sammu ülalpool nägid nad tuld hõõgumas, ja nad hiilisid sinna ning näppasid endile ühe tuki. Sellest teekonnast tegid nad suure seikluse, öeldes iga natukese aja pärast «tss» ja peatudes äkki, sõrm suu ees, haarates kujuteldavate pistodade järele ja andes õudsel sosinal käske, et kui «vaenlane» end liigutab, siis «virutada talle kuni käepidemeni», sest «surnud vaikivad». Nad teadsid väga hästi, et parvemehed olid kõik all linnas kas laoplatsidel või pummeldamas, kuid seepärast ei tarvitsenud nad veel oma ettevõtet mitteröövellikult teostada. » Viimaks lükati parv kaldast eemale Tomi komando all, kuna Huck oli tagumise ja Joe esimese aeru juures. Tom seisis keset laeva kortsus kulmul, käed risti rinnal, ning jagas tasase, range sosinaga käske. «Loovida, vastu tuult!» «Jah, jah, sir!» «Tasa, tasa-aa-a!» «Just nii, tasa, sir!» «Natuke järele anda!» «Tehtud, sir!»