· Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H Click to edit Master text styles · Iseloomustab energiat, mida pump Second level pumbatavale vedelikule ajaühikus Third level annab. Fourth level H = (z2 +p2/ g + v22/2g) - (z1 +p1/rg + v12/2g) Fifth level = H2 H1 , m · Geodeetiline ehk staatiline tõstekõrgus Hst · Dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve: H = Hst + ht · Dünaamiline tõstekõrgus võrdub: H = Es Ei
energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Vedeliku rõhkude vahe tõttu pumbas ja torustikus toimub vedeliku transport. Pumba tööd iseloomustavad parameetrid on järgmised: • tootlikkus Q s.o. pumpa ajaühikus läbiva vedeliku maht, m3 /s, • tõstekõrgus H (m), iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab, • võimsus N (W) ja kasutegur η , • tööorgani liikumissagedus n (pöörlemis- või käigusagedus, s-1, p/min, p/s, käiku minutis). Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. o teoreetiline võimsus ehk kasulik võimsus WS (power gained by the fluid) o vajalik võimsus ehk pumba võimsus Wtehn) (shaft power driving the pump)
Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil. See näitab kõrgust, kuhu võib tõsta 1kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud erienergia arvel. Seetõttu pumba tõstekõrgus ei sõltu vedeliku tihedusest p 2 - p1 2 - i2 H= + H0 + s g 2g
300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast) Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär. Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti. Võimsus: näitab pumba poolt kasutatavat võimsust, mis on tihedas sõltuvuses tootlikkusega. Võimsust mõõdetakse enamasti kilovattides (kW) 15. Tsentrifugaalpumbad, vesirõngaspumbad, kolbpumbad Tsentrifugaalpumba töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil, mis tekitab tootele vajaliku surve. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tsentrifugaalpumba imikõrgus on väike, survekõrgus sõltub tootele mõjuvast tsentrifugaaljõust, mis on võrdeline tiiviku kiiruse ja raadiuse korrutisega. Vesirõngaspumbal on suur imikõrgus. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina.
Selles lükatakse kolb 14 ülesse, mis juhtvarda abil avab ühtlasi alumise piimaklapi ja sulgeb ülemise. Piimavool muudab suunda samuti nagu kolmikkraani asendi muutmisel. Juhtvarda liikumisel ülesse sulgub mikrolüliti 9, mis signaliseerib kontrollerit klapi asendi muutumisest ja sellest, et saadud korraldus täideti. Katte 13 all paikneb klemmliist vajalike elektriliste ühenduste tegemiseks. Tsentrifugaalpumbad on piimatööstuses kõige levinumaks pumba tüübiks. Nende töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tiivikud on tavaliselt ajamipoolsest küljest kinnised ja piima sise k siseselt ringorbiidilt selle suhtes tangensiaalselt paikneva väljutusotsiku kaudu. Osakesele mõjuva tsentrifugaaljõu suurus on võrdeline ringorbiidi raadiuse ja nurkkiiruse ruudu korrutisega ning pöördvõrdeline raskuskiirendusega. Sama jõud
kasvab 2, surve 4 ja vajalik võimsus 8 korda. Küdsimus 10. Tsentrifugaalpump: tööpõhimõte, imemisvõime, telje- ja radiaalsuunaline jõud, nende mõju ja tasakaalustamise võimalused. 25 Tsentrifugaalpumbad kuuluvad dünaamiliste pumpade klassi , kus mehaaniline energia ajamilt (näit. elektrimootor) antakse labade kaudu keskkonnale, mis pannakse pöörlema ümber tööratta telje . Pumba tööratas annab pöörlevale pumbatavale keskkonnale kiiruse (kineetilise energia v2/2g). Pumbas muudetakse keskkonna kineetiline energia vedeliku potensiaalseks energiaks (p/ g). Bernoulli võrrandist on teada, et voolav vedeliku erienergia E = z + p/ g + v2/2g , kus z on potentsiaalne asendi-erienergia, p/ g potentsiaalne erienergia vedeliku rõhust, v2/2g - on kineetiline energia ( v - on voolu keskmine kiirus ristlõikes). Pts= mv2/R= m Rw2 teades, et joonkiirus v=RW (raadiuse ja nurkkiiruse korrutis) ning
- sulgeda imi ja surveklapid (sageli surveklapi sulgemist pumba tööjuhise järgi ei nõuta ). - kontrollida pumba üldist ja üksikute sõlmede seisukorda, - kõrvaldada töötamise ajal avastatud rikked - puhastada pump ja pumbaruum. Rootorpumbad. Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad ehk staatilise rõhu pumbad .Pöörlevat tööorganit nimetatakse rootoriks.Rootorid võib ühel pumbal olla mitu (tavaliselt 1kuni 5). Rootori pöörlemine avaldab survet pumbatavale keskkonnale, toimub vedeliku kokkusurumine , tekitades pumba survepoolel vedelikule staatilise õhu. Rootorpumbad võivad töötada ilma klappideta . Imi - ja survepoolt lahutab tööorgan ise. Rootorpumpade tootlikkus on küllalt ühtlane ega vaja õhukupleid. Pöörleva tööorganiga klappideta pumbal puuduvad inertsjõud ,mis võimaldam pumbal töötada suure pöörlemissagedusega ja otse ilma reduktorita ühendada elektrimootoriga.
annaabi.ee 
