silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud. Tõstevõime on hea, imamisvõime ei ole väga hea. Suurematel pumpadel võlli ümber nöörtihend ja paarislaagrid, mis hoiavad võlli tihedana. Käivitamiseks tuleb täita, kuivalt ei käivitu. Kui
Sest suurema õlikoguse andmisega,võimendi süsteemis suureneb rõhkude vahe,pumba surumis surve ja kõrgrõhu torus, sest need on omavahel ühendatud. Kui võimendisse antav õhukogus on liiga suur, nihkub kolbklapp paremale,surub kokku vedru ja ühendab surveruumis minirõhuga. Möödavooluklapi sees olev kaitseklapp avaneb ja õli voolab kõrgrõhu ruumi ehk imiruumi. Sellega kaitseme pumpa ülerõhust. Metall labadega pumba ehitus 1.Paisupaak 2.pumbarootor 3.võll 4.pumbakere 5.staator 6.rootor 7.jaotusketas 8. kaitseklapp 9.staatorikaas 10.ülevooluklapp 11. filter 12. paisupaagi kaas Õlirõhu muutmine Roolivõimendi ül. on vähendada rooliratta pöörlemiseks kasutatavat jõudu. Koos sõidutingimustega muutub ka pidevalt õlirõhk võimendis. Auto paigal seismisel on rooli pööramine raskem. Liikumiskiiruse suurenemisel muutub kergemaks. Auto mugavaks juhtimiseks peaks rooliratta pööramine kõikidel
pidevalt energiat juurde , rõhk tõuseb.Tänu sellele ,et vedelikuosake satub mitu korda tööratta labade vahele ja saab niiviisi töörattalt korduvalt energiat , on keerispumba surve sama tööratta mõõdu ja pöörlemissagedusega tsentrifugaalpumba omast mitu korda suurem. Keerispumbad on sama võimsusega tsentrifugaalpumpadest tunduvalt väiksemad .Nende puudus on väike kasutegur ( 0,25…0,3 ). Keerispumba üks iseärasusi on pumba iseimemisvõime . Imi ja surveava on pumbakere peal . Surveavale kinnitatakse õhueraldusanum . Pumba kere peab enne käivitamist olema vett täis . Töö algul liigub pumbas vee ja imitorust tulnud õhu segu . See jõuab õhutorru , millest õhk liigub edasi survetorru, vesi tagasi pumpa . Pump hakkab normaalselt tööle , kui kogu õhk on imitorust eemaldatud . Kavitatsioonikindluse ja kasuteguri suurendamiseks ühitatakse keerispump vahel tsentrifugaalpumbaga . Pumba esimeses astmes on
tehakse võrdlemisi laiad ja madalad süvendid, et suunata õli ühtlasemalt lagri tööpinnale. Õli suunatakse raamlaagrile tavaliselt läbi nipli laagrikaantes. Laagrikaaned on kinnitatud tikkpoltidega, kinni pingutatud dünamomeetrilise võtmega ja kinnitatakse splindiga. 10.Tsentrifugaalpump: spiraal kambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelistruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhusuurenemise kiirusevähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrge rõhusaamiseks valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m³/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m. Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Surve poole klapp/kraan peaks olema suletud,sest kui el.mootor hakkab madalatel pööretel ringi käima siis ta ei saavuta max pöördeid ja kuumeneb üle. 11.Töösilinder ja hülss.Valmistatakse üldiselt malmist. Hülsi sisepind on hoolikalt lihvitud, et ei
Pumba mahuline kasutegur oleneb pumba kulumise astmest. Vibropump: Vibropump on hermeetiline veealune membraankolbpump. Membraankolvi paneb üle-alla liikuma valuplastiga kaetud elektromagneti ankur, mille külge on kinnitatud kolvisäär. Kolvisäärel on kummiamortisaator, mis piirab kolvikäigu umbes 2mm pikkuseks. Kolvi ülesliikumise ajal kolvialune ruum suureneb, imiklapp avneb ja vesi tungib kolvi alla. Kui ankur liigub alla, surutakse vesi kolvi peale. Sealt liigub vesi edasi pumbakere peal olevasse survetutsi, millega ühendatakse ärajooksu toru. Elektrimagnetit jahutab pumbatav vedelik, seepärast peab pump töö ajal olema üleni vee all. Kuiva pumbaga töötada ei tohi, elektromagnet kuumeneb üle ja põleb väga kiiresti läbi. Rootorkolbpumbad. Rootorkolbpumpasid kasutatakse masinate kõrgrõhusüsteemides. Nendel pumpadel on pöörlev rootor ,mille sees on edasi -tagasi liikuvad kolvid. Tuntakse radiaal ja aksiaalkolbpumpi. Radiaalkolbpump (vt. Loengul antud joonis)