Femoro-popliteaalne sundid Femoro-distaalsed sundid Operatsioonitüsistused Haavainfektsioon, haavaääre nekroos 5-44% Süvainfektsioon 3-11% Verejooks 5-9% Sundi ummistumine 2-35% Uus lõikus 4-11% Amputatsioon 2-12% Operatsioonisuremus 1-8% Sundi ummistumine Vahetult tekkinud: Operatsiooniaegne tehniline viga Sundi materjali ebakvaliteetsus Voolitakistus sundist kõrgemal või madalamal Vere hüübimishäire Südame puudulik pumbafunktsioon 1kuu 2 aastat Müointimaalne hüperplaasia veenisundis Müointimaalne hüperplaasia anastamoosipiirkondades Hilised: Aterotrombootilise haiguse suvenemine Jälgimine: Eelneb soone ahenemine, mida saab diagnoosida dupleksuuringu ja rõhu mõõtmise käigus Pikki veenisunte jälgida 1 aasta jooksul Kirurgiline korrektsioon või balloondilateerimine Tähtsus Võib võrrelda ähvardava südame- või ajuinfarktiga Moodustab umbes poole versoontekirurgia töömahust
südame isheemiatõve ja müokardiidi korral. Peaaegu kõikidel mitraalriketega haigetel tekib teatud ajamomendil virvendusarütmia, mis on tingitud südamepuudulikkuse süvenemisest ja kodade venitusest. Virvendusarütmia võib tekkida ka ilma nähtava südamehaiguseta. Vallandavaks teguriks võib olla kehaline või vaimne ülepinge, alkoholi tarvitamine või infektsioonhaigus, näiteks gripp. Kodade virvenduse korral lakkab kodade korrapärane kokkutõmme ja sellega seoses ka pumbafunktsioon. Kodade sein tõmbleb väikeste aladena kaootiliselt, mistõttu südamevatsakeste täitumine diastolis on vaid passiivne,mis omakorda tingib minutimahu vähenemise keskmiselt 25-30% võrra. Seetõttu hemodünaamika halveneb ning katab organismi vajaduse vatsakeste müokardi rahuldava kontraktiilsuse korral vaid puhkeolekus. Kehalise pingutuse korral tekib kohe vereringe vaegus, mis avaldub hingeldamises või ajuvereringehäiretena. Kodade
? (nimeta ülesanne) (2p) Surfaktant (4p) on lipiide sisaldav pindpinevust vähendav aine, mis vooderdab alveoolide seinu ja ei lase neil kokku vajuda e kollabeeruda Perfusioon (2p) e alveoole ümbritsevate kapillaaride verevoolutus on parem kopsupõhimikul (nimeta kopsuosad). Vatsakeste süstoli ajal on suletud (nimeta klapid) (2p) hõlmased klapid Südame eelkoormust mõjutavad (nimeta tegureid) (2p) veremaht venoosses süsteemis, venoosse süsteemi toonus, parema südamepoole pumbafunktsioon, kehaasend, keskmine intratorakaalne rõhk (rõhk rindkereõõnes), intraperikardiaalne rõhk (rõhk südame paunas), veenide toonus, skeletilihaste toonus. Kirjuta veresooned, mis läbivad neeruväratit (1p): neeruarter, neeruveen Hemoglobiini hapnikuküllastus sama hapniku osarõhu puhul sõltub: (1p) selgita vere pH tasemset ning CO2 osarõhust (mida vähem vesinikioone ning mida madalam CO2 osarõhk, seda parem on Hb hapnikuga küllastus)
3 Aktsioonipotentsiaalid erinevates erutuvates kudedes. Schmidti õpikus lk 23 joonis 2-4 Närvikoes kestus u 1 ms, skeletilihases 10 ms (lihase kontraktsioon 100 ms), südamelihases 200 ms. Skeletilihases 10 ms. AP toimimise ajal on koes refraktsiooniperiood. Südamelihases 200 ms. Südamelihases on TÜÜPILINE e TÖÖMÜOKARD (pumbafunktsioon) ATÜÜPILINE e ERUTUSTEKKE- ja JUHTESÜSTEEM (genereerib südamerütmi ning korraldab eri südame osade koostöö) Eri tüüpi müokardis on eri kujuga AP-d. Maali-Liina, jaanuar 2012 1 4
Kesknärvisüsteemi depressandid: · rahustid · uinutid · teised opioidid · alkohol Antikolinergilised ravimid: · tritsüklilised antidepressandid · antipsühhootikumid Kardiovaskulaarsüsteemi farmakoloogia 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib? Seisund, mis tekib südame struktuursete ja/või funktsionaalsete rikete tagajärjel. Viib surmani. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Puudulik pumbafunktsioon või lõõgastushäire. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? Kompensatoorselt püüab organism vereringet taastada erinevate mehhanismidega: löögisageduse tõstmisega; veresoonte kontraheerumisega; müokardi rakkude kasvu kiirendamisega. 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Elulemuse parandamine, füüsilise koormuse taluvus, sümptomite alandamine 5
liikuva vatsakeste kontraktsiooniga (vt järgmine punkt) ning südame lihaskiudude spiraalse asetusega, sest just selline asetus lähendab kontraktsiooniajal. Süda on õõnesorgan, mille põhiliseks struktuuriks on südamelihas ehk müokard. Müokardi rakud – müokardiotsüüdid - on erutuvad, võimelised genereerima APd. Müokard koosneb kahest osast: I - töömüokard / tüüpiline müokard – suurem osa. Tema kontraktsioon on südame pumbafunktsioon. II - atüüpiline müokard – väiksem osa. Moodustab südame erutustekke- ja juhtesüsteemi, pumpamisel tema roll tähtsusetu. Atüüpilise müokardi ülesandeks on südame rütmi genereerimine ning südame eri osade talitluse koordineerimine. Rütmi modifitseerib aju vastavalt olukorrale. Südamelihase omadusi: Automaatsus tähendab seda, et erutus tekib südame erutustekke süsteemis spontaanselt. Kontraktiilsus e. kokkutõmbevõime on iseloomulik kõikidele lihastüüpidele
teab kasutatavate seadmete tööpõhimõtteid; 51.8.1. Südamestimulaator ehk kardiostimulaator Üldine sissejuhatus Eesti keeles kasutatakse kõrvuti südamestimulaatoriga sagedamini ingliskeelset terminit pacemaker (PM). Südamestimulaatori kasutamisel on mitu põhjust. Stimulaator on näidustatud nii aeglaste (bradükardsete) kui ka kiirete (tahhükardsete) rütmihäirete korral, samuti südamepuudulikkuse korral (nõrk pumbafunktsioon). Kõigi nimetatud näidustuste korral on meditsiini käsutuses tehniliselt täiuslikud, implanteeritavad stimulaatorid. Erakorralises meditsiinis kiirabi etapil piirduvad stimuleerimise näidustused peaaegu eranditult bradükardiliste rütmihäiretega. Südame stimuleerimiseks kasutatakse ühelt poolt transvenoosseid (Eestis haiglaeelses etapis harva kasutusel), transösofagaalseid (Eestis kasutusel) ja transkutaanseid ehk väliseid stimulaatoreid (Eestis enim levinud haiglaeelses etapis)
annaabi.ee 
