· Emotsionaalne vaheldus · Oskamise ja õnnestumise kogemine Kui lähed esimest korda tundi... Vette minnes tuleks kõigepealt otsida enda jaoks sobiv sügavus, kui basseini põhi on kaldega. Edasi tuleb proovida treeneri juhendamisel teha harjutusi nii täpselt kaasa, kui seda treenitus võimaldab. Hea treener oskab tunni koostada selliselt, et soojenduse lõppedes oleks organism valmis aeroobseks tööks, et tunni aeroobne osa oleks sobival pulsisagedusel ja jõukohane kõikidele tunnis viibijatele, et jõuosa koosneks tasakaalustatud lihastreeningust ning tunni lõpuosas saaksid kõik koormatud lihased venituse läbi tagasi oma esialgse pikkuse. VESISPINNING See on viimane uudis basseini valdkonnas: traditsiooniline jalgrattasõit vee all. Ratas on
Juhuslik kehaline aktiivsus ei too kasu, pigem vastupidi. Raseduse ajal ei tohi treenida kurnatuseni. Harjutada ei tohi kuuma ilmaga või umbses toas. Pikemaajaline kõrgenenud kehaatemperatuud on eriti raseduse esimesel trimestrik ohtlik. Samuti tuleb ka küllaldaselt juua: nii enne harjutamist, harjutamise ajal kui ka pärast treeningut. Konsulteerida tuleb ka spetsialistiga, et teada saada lubatavat maksimaalset pulsisagedust. Üldiselt ei soovitata raseduse ajal treenida pulsisagedusel üle 140 löögi minutis, kuna kõrge pulsisagedusega anaeroobsed treeningud ei ole raseduse ajal lubatud. Treeningtund koosneb kolmest osas: soojendus, põhiosa ja lõpetav osa. Soojendav osa on kindlasti vajalik, selleks tuleks kasutada kerget jooksu, kõndi, venitus- ja sirutusharjutusi suurematele lihasgruppidele. Põhiosas tuleks kasutada erinevaid harjutusi rühi arendamiseks, selja-, rinna-, kõhu- ja vaagnalihaste treenimiseks.
lihasvalkudest (Landõr 2009). • Mida kiiremini käivitub aeroobne enrergiatootmine (saavutatakse kõrge VO2), seda rohkem vähendatakse kohe pingutuse algul piimhappe kuhjumist organismis. Samuti säilivad siis organismi glükogeenivarud paremini. (Jürimäe, Mäestu 2011) Sellepärast on enne intensiivset pingutust oluline korralik soojendus. Peatükk 1.3. • Pulsisagedusel 50-60 lööki minutis on südame kokkutõmbefaasi ehk süstoli kestus umbes 1/3 löögist ja lõdvestumisfaasi ehk diastoli kestus umbes 2/3 löögist. Pulsisageduse kasvades diastol lüheneb. Seega mida aeglasemalt süda töötab, seda rohkem ta puhkab. (Jalak, Lusmägi 2010) • SLS üle 200 ei peeta hemodünaamiliselt efektiivseks, kuna löökide vahepeal ei jõua kojad piisavalt verega täituda ja SLS tõus tuleb löögimahu arvelt (Ibid).
peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150- 200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 3) maksimaalne hapniku tarbimine – kui palju inimene suudab max hapnikku omastada (ml/min iga keha kg kohta) 4) Anaeroobne lävi (4mmol/l; 160-175 lööki/min pulsisagedusel töötades) – näitab, millal lõpeb organismis O2 tootmisel põhinev töö. Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal. Näiline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 tarbimine on maksimaalväärtusel, kuid organismi vajadust hapniku järele ei rahuldata -> tekib hapnikuvõlg. 13.Hapnikuvõlg – hapniku hulk, mida inimene tarbib peale töö lõppu rohkem kui
test jpm faktoritest se liiki. - Kaasaegne vastupidavuse kui võime liigitus baseerub energeetiliste protsesside arves- tamisel aeroobsed ja anaeroobsed (laktaatsed ja alaktaatsed). - Aeroobse vastupidavuse baasiks on aeroobse ja anaeroobse läve vastupidavus. - Vastupidavustegevus aeroobse läve tasemel toimub pulsisagedusel 150 lööki/ min, vere laktaadi kontsentratsioon ~ 2 mmol/ l, tegevus on pikka aega kestev (13 tundi). - Vastupidavustegevus anaeroobse läve tasemel toimub pulsisagedusel 160170 lööki mi- nutis, vere laktaadi kontsentratsioon ~4 mmol/ l, tegevuse kestus 2050 min ja selle ajal on võimalik juttu ajada.
annaabi.ee 
