(Müra2) 4 2 MÜRA PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID On olemas märgatavad tõendid, mis näitavad, et alistumine kõrgetele müratasemetele (nagu 95 dBA või rohkem) on seotud üldise stressi reaktsioonidega. Kuulmiskahjustuse võib põhjustada pidevalt jätkuv mürale alistumine. Tugeva müra algus põhjustab ehmatusreaktsiooni, mis seisneb lihase kokkutõmbumises, tõmblemises ja peanõksatuses. Samuti ilmneb sügavam ja aeglasem hingamine, väikesed pulsimuutused ja pupillide laienemine. Kõik need reaktsioonid on suhteliselt üleminekuetapid ning tagasiminek normaalsele tasemele toimub väga kiiresti. Korduva mürale alistumise puhul esmaste reaktsioonide ulatus väheneb. (Müra) Kuulmishäire kuulub oma meditsiinilise ja sotsiaalse tähenduse poolest haiguste hulka, mida alahinnatakse. Kuulmishäirega inimesed tunnevad end tõrjutuna ja võivad sellest tulenevalt olla umbusklikud. Sageli viib see tugeva depressioonini
10 % 9 kuu jooksul, kuigi suurem osa neist kasutas kaitsevahendeid. Müra psühholoogilised efektid Püsiv kuulmise kaotus on kõrvamehhanismi füsioloogilise kahjustuse tagajärg. Kõrva enda kahjustuse kõrval võib kuulmiskahjustuse põhjustada ka jätkuv mürale alistumine. Tugeva müra algus põhjustab ehmatusreaktsiooni, mis seisneb lihase kokkutõmbumises, tõmblemises ja peanõksatuses. Samuti ilmneb sügavam ja aeglasem hingamine, väikesed pulsimuutused ja pupillide laienemine. 8 Kõik need reaktsioonid on suhteliselt üleminekuetapid ning tagasiminek normaalsele tasemele toimub väga kiiresti. Korduva mürale alistumise puhul esmaste reaktsioonide ulatus väheneb. On olemas märgatavad tõendid, mis näitavad, et alistumine kõrgetele müratasemetele (nagu 95 dBA või rohkem) on seotud üldise stressi reaktsioonidega. Küsimus on kas selline efekt on
kaitsta, end turvalisemalt tunda. Väikelastele eriti oluline. Märgid on tõlgendatavad sellest seisukohast, et toimus mingi emotsionaalne muutud, aga milline? Inimene suudab muud teavet tundes saab ta ka paremini neid emotsioone tõlgendada. Kõnetämber- hääletämbri muutus viitab emotsionaalse pinge tekkele, seda on kohe märgata. Häälepaelte pingestumine jne. Isegi kui inimene tahab emotsioone varjata, siis ta kehakeeles need väljenduvad. Hingamise- ja pulsimuutused- vale ja varjamise tuvastamiseks. Valetamine- hingamisrütm muutub, sügavam. Pulss muutub. Seda tahteliselt kontrollida on väga raske. Emotsioonide teooriad- James ja Lang- motoorne/füsioloogiline raktsioon emotsioon. Cannon ja Bard- taalamuse impulsid ajukoorde emotsioon. Keskkonna tõttu tekivad impulsid. 22 Simonov- Emotsioon= määramatus x rahuldamata vajadus
reaktsioone registreerides ja mõõtes püütakse kindlaks teha, kas inimene valetab või varjab mingit olulist (kas süülist või kaasteadvat) teavet. NB! Valetamisega kaasnevat tüüpilist ja valetamisspetsiifilist füsioloogilist reaktsiooni pole veel avastatud. Emotsionaalse pinge instrumentaaldiagnostika abil leitud tüüpilised ilmingud: *higistamine, * punastamine ja kahvatumine, * hingamissageduse ja/või rütmi muutused, * pulsimuutused, *jäsemete värisemine, * silmamusta diameetri muutused, *süljeerituse muutused, *aju biopotentsiaalide muutused. Vaata õpikust ise isiksuse tahtelise iseärasusi Tahepatoloogia Initsiatiivitus Jne EKSAM 19. sajandi psühholoogia Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt.
annaabi.ee 
