Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pulsilaiusmodulatsiooniga" - 6 õppematerjali

Alalisvoolumootor
5
pdf

Alalisvoolumootor

jõumomendi ja kiiruse suhe on lineaarne, mis tähendab seda, et mida suurem koormus on võllil, seda madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii- rust - selleks tuleb transistore pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) pi- devalt avada ja sulgeda, nii et summaarne mootorile antav energia on midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. PWM (pulse width modulation) signaal on digitaalne signaal, mil- lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks (duty cycle). PWM sagedus peab olema piisavalt kõrge, et vältida mootorivõlli vibreerim- ist. Madalal sagedusel tekitab mootor lisaks ka müra ja seepärast kasu-

Mehhatroonika → Mehhatroonika alused
27 allalaadimist
Jõuelektroonika KT 2
3
docx

Jõuelektroonika KT 2

1. Sõltumatu vaheldi mõiste. Kui vaheldi töö ei sõltu võrgupinge olemasolust, siis nimetatakse seda sõltumatuks- või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud ...

Elektroonika → Elektroonika
24 allalaadimist
Anduri signaalid
10
docx

Anduri signaalid

[1] Sagedusmodulatsioon ehk FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt sisendsignaalile. Telekommunikatsioonis ja signaalitöötluses kasutatakse seda erinevate signaali kodeerimismeetodite seas. See meetod seisneb informatsiooni edastamises kandevõnkumisega, mille hetksagedust muudetakse. Sagedusmodulatsioon erineb amplituudmodulatsioonist, kus kandevõnkumise sageduse asemel muudetakse laine amplituudi. Sagedussignaali ja pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) andurid Sagedusväljundiga andureid võib lugeda pooldigitaalseteks ning nende väljundiks on sagedus, periood, lülituskestus, ajavahemik või faasinihe. Sagedusväljundiga andureid iseloomustavad järgmised eelised:  suur häiringukindlus. Sagedussignaale saab, analoogsignaalidega võrreldes, edastada suuremate vahemaade taha ja nad säilitavad hea mürakindluse. Nad sobivad eriti hästi suurte häiringutega tööstuskeskkonna rakendustesse;

Mehhatroonika → Mikrokontrollerid ja robootika
11 allalaadimist
Lihtajamid
62
pdf

Lihtajamid

pulsilaiusmodulatsiooniks (PLM). Alalisvoolu vahelüliga ja pinge siinusmodulatsiooniga muunduri väljundpinge maksimaal- ja kesk- ja efektiivväärtused on väiksemad kui võrgupingel. Pärast võrgupinge 3~ U1 (kus U1 on faasipinge efektiivväärtus) alaldamist saadakse filtri väljundis alaldatud pinge Ud, mis võrdub võrgu liinipinge amplituudväärtusega ehk U d = 2 , 34 ⋅ U 1 = 540 V. Selle pingega toidetakse pulsilaiusmodulatsiooniga transistorvaheldit. Kui väljundi vahelduvpinge nullpotentsiaaliks võtta pingevahemiku keskmine ehk +270 V, siis kujuneb väljundpinge amplituudiks siinusmodulatsiooni korral ainult 270 V. Muunduri pingelangude tõttu on see pinge isegi veidi väiksem. Väljundpinge efektiivväärtuseks on sel juhul 270/2 = 192 V ning 137 keskväärtuseks 171 V. Võrdluseks olgu öeldud, et võrgu faasipinge amplituudväärtus on 311 V

Masinaehitus → Automaatika
37 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

sisendvoolusid koormuse lülitamise hetkel, sest kompensatsioonikondensaator on harilikult väga suur ning alghetkel pole see laetud (kondensaatoril puudub pinge). Ilma antud takistita läbib alaldit tugev kondensaatori laadimisvool. Selline tugev siirdevool on väga ebasoovitav. Soovitud voolu kujuga vooluallika saamiseks ühendatakse mõnikord takisti R1 asemel koormusega jadamisi võimas drossel. Takisti R2 tühjendab kondensaatori ajavahemikul, kus lülitid on avatud. Mõnedes pulsilaiusmodulatsiooniga alalisvoolu toiteallikates kasutatakse väljundfiltrina suure mahtuvusega elektrolüütkondensaatorit rööpühenduses metall-keraamilise kondensaatoriga. Vähendamaks pinge kasvukiirust sU ja liigpingeimpulsse, ühendatakse sageli muunduri väljundisse erinevaid madalpääsfiltreid. RC-filtrid on mõeldud kaabli näivtakistuse sobitamiseks, et vältida pingelainete peegeldumist mootori sisendklemmidelt. RLC-filtrid summutavad resonantsi

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

8.2) ning sellel hetkel jookseb mootorist läbi elektrivool. ton toff U Uk Usin t T Us t Joonis 6.8. Ühefaasilise siinuspinge genereerimine pulsilaiusmodulatsiooniga [6] Pulsilaiusmodulatsiooni kasutatakse kolmefaasilise vahelduvpinge tekitamiseks. Selle tarvis on ühe siinusseade signaali asemel kasutatud kolm. Mida kõrgem on kandevsignaali (kolmnukrsignaali) sagedus, seda rohkem sarnaneb väljundis siinuspinge ideaalsele sinosoidile. Seadesignaali (siinussignaali) sageduse reguleerimisega reguleeritakse väljundpinge sagedus. Sellise moodusega juhitakse asünkroon- ja sünkroonmootoreid.

Energeetika → Energia ja keskkond
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun