väga originaaalseid pilte nendega koos teha. Hobused oleksid muidugi kaunistatud põllulilledest tehtud vanikutega. Peale tseremooniat õhupallid lendu lasta kus noorpaari nimed ja pulma aeg peal. Õhtul teeks lõkkeõhtu nn. tulesüütamise tseremoonia, kus noorpaar saab koos lõkke süüdata. Tavalised pulmakombed nagu pruudi neiupõlve ära saatmine, südamete lukkupanemine, pudelisse kirja panemine, pulmavalss, pulmalipp jäävad ära. Mänge me samuti ei mängi, vaid pigem on see selline mõnus puhkepäev. Peale tseremooniat ja kohvilauda on võimalik ehtsasse saare sutis sauna minna, end mere vees karastada, õhtul aga õdusalt ümber lõkke istuda. Lastele mõeldes tuleb mänge kaasa võtta st. hoolitseda selle eest, et lastel ei hakkaks igav.Kasvõi osta mõni uuem just turule tulnud lauamäng. Kuna kõik on tüdrukud siis ka mingi pärlite valmistamise komplekt, et neil oleks tegevust. Kokkuvõte .
Jagamisel olid küll väga erinevad traditsiooni, kuid alati saatis tegevust laul ja tants, mis ei puudunud pea ühestki pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha, toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule 3. PULMADE LÕPP Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad lauale anti lõputoit: ilma lihata kapsasupp või klimbisupp. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda. KOKKUVÕTE Kindlasti pole selles referaadis kirjas kõiki traditsioonilisi pulmakombeid, kuna neid on tegelikkuses ikka väga palju, kuid siiski sain ma aru, millised nägid üldplaanis välja vanade eestlaste pulmad. Pulmadest ei puudunud tants ja laul nagu ka tänapäeval, kuid samas leidis aset palju huvitavaid toiminguid, nagu näiteks veimevaka valmistamine ja hiljem selle jagamine või
toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule. 6 Karu, A. (1997). Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", lk. 11. 8 3. PULMADE LÕPP Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad lauale anti lõputoit: ilma lihata kapsasupp või klimbisupp. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda.7 7 Karu, A. (1997). Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", lk. 13. 9 KOKKUVÕTE Kindlasti pole selles referaadis kirjas kõiki traditsioonilisi pulmakombeid, kuna neid on tegelikkuses ikka väga palju, kuid siiski sain ma aimu, millised nägid üldplaanis välja vanade eestlaste pulmad
tähtsaks tantsu. Esimeseks tantsijaks pidi pulmas olema keegi peiupoolsetest pulmalistest, aga ka pruudi vend või isamees. Tähtis tegevus oli veel ka pruutpaari magamasaatmine. Teise pulmapäeva tähtsaim tegevus oli veiede jagamine, mis tasuti vastukingitustega. (Meri, 2003: 32) Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad – lauale anti lõputoit. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda. (Karu, 1997: 13) Tänapäeval peavad noored arvestama, et abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel sooviavalduse esitamise päevast. Need noorpaarid, kes lähevad kirikusse laulatusele, ei pane perekonnaseisuametis sõrmuseid sõrme, vaid teevad seda kirikus. Soovi kohaselt kutsub noorpaar endale külalised kas perekonnaseisuametisse, kirikusse või koju
Tuli pidi eemale peletama kõik pahad vaimud, kes muidu oleksid koos inimestega puumajja pääsenud. See komme püsis kohati veel kuni Eesti Vabariigi ajani. Pulmamaja Tegemist oli valdavalt rehielamuga, kuhu tuli mahutada nii pulmalaud kui talvisel ajal jätta ruumi ka tantsupõrandale. Valgustuseks kasutati õlilampide kõrval tihti ka küünlaid, kuid pulmatoas ei tohtinud korraga põleda kolm tuld, see tõi õnnetust. 12 Pulmalipp kui uus pulmakomme tuli tarvitusele 19.sajandi lõpus. Selleks oli kas valge lipp, riigilipp või ka mitte veel riigilipu staatusesse jõudnud sinimustvalge. Sajandivahetusel ilma liputa pulma peaaegu ei peetudki. Pulmamajas tõmmati lipp nii kõrgele, et see pidi üle küla näha olema. Pulmarõivad Rahvariiete taandumine linnamoeliste ees algas juba 19.sajandi keskpaiku. Mehed võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel, naiste riided elasid läbi mitmeid üleminekuvorme.
annaabi.ee 
