parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põdra üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Jooksuaeg on põtradel sügisel, augusti lõpust oktoobri alguseni. Kui pulmaaeg käes, meelitavad põdralehmad oigeid meenutavate hõigetega kohale pullid, kes hakkavad meelitajaid taga ajama ning võistlejaid eemale peletama. Hämarikus toovad pullid kuuldavale mörisevaid hüüdeid, mida jahimehed kutsuvad soigumiseks. Soiguja on teinekord üsna erutatud: trambib närviliselt maad kraapides ringi, puseb noori puid ja põõsaid ning lubab inimesegi üsna lähedale. Teist pulli kohates muutub soiguja olek väljakutsuvaks. Kui see konkurenti ei kohuta, klaaritakse
on kuivanult hallid. Need sisaldavad enamasti saakloomade luid. Koljud on tavaliselt puruks muljutud, sest kakud tapavad saagi, seda kuklast nokaga tugevalt surudes. Lisaks luudele leidub räppetompudest sulejäänuseid, hulga karvu ja putukate kitiinikesta tükikesi, eelkõige mardikate kattetiibu. Kakuliikide räppetompe on võimalik eristada kuju, sisu, suuruse ja leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). 3. KAKULISED JA PESITSEMINE Kakuliste pulmaaeg on kevadtalvel. Sel ajal võib metsas kuulda kõhedust tekitavat huikamist, oigamist ja vilistamist. Täiskurn saab munetud aprilli teiseks pooleks. Oma kodukoopaid kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes, vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks kirikutornides) (Eesti... 2011). Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75)
jätavad osa aastaid vahele. Seda, kas vähk on kudemisvalmis, saab vaadata suve lõpul: isastel paistavad siis seljakilbi ja laka vahel valged keerdunud seemnejuhad, mis on spermat täis; kudemisvalmis emase tunneb umbes kuu enne paaritumist ära risti kilbiseid kulgevatest kahvatutest limanäärmetest laka alapoolel. Näärmete eritise abil kinnituvad munad ema sabajalgade külge. Vähid paarituvad sügisel septembris-oktoobris, kui veetemperatuur langeb alla kümne kraadi. Pulmaaeg kestab jõevähil kokku umbes kolm nädalat. Sperma kinnitub suure kogumikuna nn. spermatofooridena emase pearindmiku alla, munajuhade lähedusse. Kui kaua kulub paaritumisest marja munemiseni, oleneb paaritumise ajast ja vee temperatuurist. 5 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Marjaterade arv oleneb emase vanusest ja seega ka suurusest. Esimest korda kudevate
Kristiina mõtles, et äkki on see märk Jumala poolt, kuid Sira Eirik vastas sellele äärmiselt ebaviisakal moel, et ega Jumal ei põleta ilusat kirikut kahe patuse inimese pärast. Pärast juhtunut suhtus Laurits Erlendisse palju paremini ning pealtnäha olid nad isegi nagu parimad sõbrad. Külainimesed, igaüks, andsid oma panuse uue kiriku ehituseks. Ka Erlend andis raha ning väikese osa Kristiinale kuuluvast kihelkonna maast. Lõpuks jõudiski kätte pulmaaeg. Kristiina oli kaks kuud teinud rasket tööd ning oli kohati isegi veel peenemaks jäänud. Ema pesi Kristiina juuksed tugeva leelislahusega ära, et pulmapäeval pruudi juuksed võimalikult heledad oleksid. Varsti tulid juba esimesed külalised ning hakati sööma. Toit oli rikkalik. Visati nalja ja räägiti niisama. Äkki küsis Laurits Erlendilt selle laenatud vankri kohta. Laurits ütles, et ta ei teadnud, et sellega nii kiire on. Tekkis tüli
annaabi.ee 
