Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal
Ööpäevasel karjatamisel söövad lehmad 6-10 h, mäletsevad lamades 5h, mäletsevad seistes 50min. Heal karjamaal saab 15-16 kg piima rohu arvelt. Lehmad joovad 60-80 l vett päevas. Kui loomad on harjunud jooma karjamaal, siis nad peavad alati jooma karjamaal. Noorkari (6-8 elukuud) - Söövad päevas 25-40 kg rohtu - Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit - Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha - Koplite arv 8-10 - Pullmullikaid karjas 30-50 looma - Rohukamar väheviljakas Vasikad - Karjamaa vajadus 0,08 ha - Rajada lauda lähedale - Kopli suurus 0,4-0,5 ha - Rühmas 30-50 vasikat - Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohke - Karjatada 6-8 korda suve jooksul Lambad ja kitsed - Karjamaa peab olema kuiv - Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist (punane aruhein)
Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. 76) Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal
On ühealaline ja kahealaline sügavallapanuga laudad Ühealaline: söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval, päevane allapanu vajadus 10-15 kg looma kohta, sellis kasut noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline: loomad liiguvad kahel alal. Söömiskäik ja sügavallapanuga puhkeala, peaks mahutama kogu talveper. Sõnniku tühjendamine 1-2 x aastas, 80. Veiste pidamisviiside võrdlev hinnang Lõas peetakse tavaliselt lüpsilehmi, harvem ka lehm- ja pullmullikaid. Vasikate pidamine on keelatud. harilikult on tegemist soojustatud ehitistega. Lõaspidamisega piimakarja laudad on tavaliselt varustatud torusse-, harvemini kannu- või platsillüpsi seadmetega. Sõnnik eemaldatakse lõaspidamisega laudast kas traktori või skreeperseadmetega. Suveperioodil lõaspeetavaid loomi harilikult karjatatakse. Vabapidamine Võrreldes lõaspidamisega on vabapidamine oluliselt loomasõbralikum, tagades
annaabi.ee 
