kautšuki tootmist läheb kummide tootmiseks. Kummist rehv kaitseb ülejäänud ratast ja selle sisemisi osasi, mis võib olla hea kütuse kilometraaži ja liiklusohutuse jaoks. Nahk Kõige levinum “nahksisu loom” on lehm. Nahksisu ise on üks luksusliku auto põhitunnuseid. Odavama klassi tootjad proovivad lehma kehakatet asendada kunstnahaga, aga tulemus ei ole alati kõige parem. Lisaks nahale valmistatakse istmekatteid ka veluurist, sametist ning muust materjalist. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnetmaterjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes.
Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- riistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10... 15% kergetel, poorsusega 2...9% keskmistel ning poorsusega <2% suurtel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. pulberantifriktsioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poorsed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask- grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasutamiseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes.
Plasmakeevitust võib kasutada praktiliselt kõikide metallide keevitamiseks. Selle keevitusega võib kokku keevitada nii paksu kui ka õhukese plaadi. Õhukest plaati saab keevitada ka TIG- keevitusega. 24. Soone freesimine Tüüpiline freespingi põhioperatsioon. Mittetraditsiooniliste meetoditega saab freesida peeneid sooni. Peamiselt kasutatakse universaaltreipinki ja freesi. 25. Lõikeriista nõuded Lõikekiirus, s.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 26. Poorsed pulbermaterjalid Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. Poorseid pulbermaterjale iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 27. Jootmise erinevus keevitamisest Jootmise eelised võrreldes keevitamisega: a) Peaaegu kõik metallid on sobiva joodise ja räbusti valimisel joodetavad b) On võimalik liita väga erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh metalle mittemetallidega
Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi, pronksi ja terase jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel. Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel. Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga. Kaasajal räbustid võivad olla ka paigutatud joodise sulamist valmistatud torusse - joodise "elektroodi". Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e
pressitavust parandavaid määrdeaineid. 43) Pulbermaterjalide liigitus. Kasutamine. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tava-liste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks ise- ärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasu-tusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsu-sega 2... 9% keskmistel ning poorsusega <2% suur-tel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. Pulberantifrikt-sioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poor-sed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS 2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask-grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasu-ta- miseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes
.................................. 66 2.5.3. Mittetraditsioonilised töötlusmeetodid ........................................................................................ 71 2.6. Pulbermetallurgia............................................................................................................................... 72 2.6.1. Pulbertoodete valmistamine ....................................................................................................... 72 2.6.2. Pulbermaterjalid ......................................................................................................................... 73 3. ELEKTRIMATERJALID......................................................................................................................... 74 3.1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 74 3.2. Dielektrikud .............................................
annaabi.ee 
