Lina kasvutingimused Külviks sobivad nõrgalt happelised (pH 5 6), kerge kuni keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad. Põllud peaksid olema tasased, hea mullaviljakusega ja umbrohupuhtad. Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust. Samuti ei sobi linale rasked savimullad, mis on liigniisked ja kergesti paakuvad. Soomuldadel kasvatatud linavarte kiusisaldus on madal, kiud ise aga kore, puituv, tugevuseta. Seemnekasvastuseks tuleb valida kõige paremad ja umbrohupuhtamad põllud. Parimaks eelviljaks linale on ristikurohke põldhein. Kõrge mullaviljakusega muldadel kasvatatakse lina, rukki, kartuli või suviteravilja järel. Samale põllule ei või lina uuesti külvata enne 6 7 aasta möödumist. Milleks kasutatakse lina? Kiudlina annab kolme liiki toorainet: kiudu, seemneid ja luud.
● Ürti kogutakse tavaliselt 2 korda suve jooksul alates teisest kasvuaastast õitsemise algul (juuli algul ja septembris). ● Kuivatatud taimede saak on 0,25...0,4 kg/m². 4. ANIISI-HIIDIISOP • Lad. Agastache foeniculum Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Pärit Põhja-Ameeerikast. ● Kõrgus 50...150 cm. ● Mitmeaastane taim. ● Vars püstine, tugev, alumisest osast puituv, harunev. ● Lehed vastakad, hambulised. ● Õied tihedas tähkjas õisikus, lillad. ● Õitseb juuli-september. Kasvatamine ● Meie tingimusteS külmaõrn. ● Soe ja päikesepaisteline kasvukoht. ● Paljundatakse seemnetega. ● Otsekülv peenrasse, vagudesse või istikukasti aprilli algul ● Avamaale istutatakse mai algul. ● Taimede vahekaugus 20...50 cm. ● Kiirekasvuline taim. ● Istandus rajatakse üheaastasena. ● Paljuneb ka isekülvi teel.
18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel
20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel
vahend, vanasti ka nuusktubaka koostisosa. VÄRVMADAR - Nime päritolust: Galium boreale Galium tuleneb kreeka keelest seoses piimaga (kalgendab piima valku) ja boreale tähendab ladina keeles põhjamaalt pärit, põhjamaal kasvav. Sugukond madaralised. Kasvukoht: eelistab lubjarikast pinnast, kasvab kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, loometsades, põõsastikes, põlluservadel. Püsik. Risoom peenike, puituv, punakaspruun; juurtest saadavat punast värvainet on kasutatud riide ja lõnga värvi-miseks. Varred püstised, 20-50 cm kõrged, tugevad, neljakandilised, kantidel karedad harjaskarvad. Kitsad, lineaalsüstjad lehed 4-kaupa ringina ümber varre e. männases. Õied tipmistes rohkeõielistes, pöörisjates õisikutes; valged, 3-4 mm läbimõõdus. Õitseb juunist augustini. Viljaks on 2,5 mm pikkune kaksikpähklike, mis laguneb kaheks osaviljaks.
annaabi.ee 
