6.37. Kuidas on seotud materjali tõmbetugevus, survetugevus ja paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. 6.39. Määratlege optimaalne tala! - küllaldane tugevus vähima materjalikuluga ehk kgu pikkuses ühtlase tugevusvaruga tala 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus "serviti" suurem, kui "lapiti"? 6.42. Kui mitu korda on 5x20 cm ristlõikega puitprussi tugevus "serviti" suurem, kui tugevus "lapiti"? 6.43. Millistel juhtudel on painde tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? 6.44. Mille poolest erinevad põikjõu mõju (lõige) lõikele töötavas liites (needis) ja paindele töötavas detailis (võllis)?
ÜMARLATT, d=30 80 mm, pikkus 4,7 m 2. SAEMATERJALID saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm 2) Poolpakk, vähekasutusel 3) Laag, põrandalaua alla 4) Pruss, saetud kõigist neljast küljest, kandekonstruktsioonides kasut., suur kandevõime NB! PUITPRUSS kui saab kandekonstruktsiooniks, siis muutub nimi. Puitprussi vertikaalselt nim. POST (50 x 100) Puitprussi katusel, kalde all nim. SARIKAS (50 x 100) Puitprussi katusel, laes nim. TALA (50 x 100), (100 x 200) 5) Latid, latt väiksema ristlõikega, mittekandev konstruktsioon (20 40 mm), kasutatakse roovitustes (seina, katuse katte all). 6) Servatud laud Servamata laud 3. HÖÖVELMATERJALID välisvoodrilauad, sisevoodrilauad, põrandalauad
6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või suurem, kui samast materjalist sama ruumpingus) on vildakpainde korral massiga ümartala paindetugevus? materjali sisepunktides? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! "serviti" suurem, kui "lapiti"? 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikant- 6.42. Kui mitu korda on 5x20 cm ristlõikega ristlõike ohtlikud punktid? puitprussi tugevus "serviti" suurem, kui
vineeritükkidest. Ennem kui hakatakse raketiskilpide paigaldamist laotatakse vundamendi alla must ehituskile. Ehituskilega tagatakse seda, et betoonisegust ei jookse tsemendipiim aluskillustiku terade vahele. 25 Pärast ehituskile paigaldamist võib alustada raketiskilpide paigaldamisega. Puuritakse otse läbi alumise puitprussi paekivi sisse auk umbes. 300mm sügavusse. Augu läbimõõt peab olema sama nagu armatuurvarras mida lüüakse läbi puitprussi paekivi sisse. Tavaliselt selleks kasutatakse armatuur läbimõõduga 10 või 12mm. Löödud vardad fikseerivad raketiskilpide alumise serva horisontaalsuunas. Analoogselt paigaldatakse tervel haardealal vundamentide raketiskilbid. Edasi kilpide liitekohtadele paigaldatakse puitprusside tükid, mida fikseerivad kilbid omavahel. Järgmise sammuna kilbid
soojustus (näiteks pruss 100x50mm vahel soojustus 50mm). Parapeti pealne pruss saetakse trapetsikujuliseks, kaldega katuse poole. Prussidele naelutatakse, kas tsementkiudplaadist või veekindlast vineerist aluslaudis. Katusenurka, aluslaudise külge 38 kinnitatakse kolmnurk liist, et ümardada katusekattekihtide ülespöörete murdenurka. Parapeti pealne kaitstakse plekk-kattega. Parapeti välispinnale puitprussi alla kinnitatakse tormiplekk, et vältida sisse tuiskamist. Tuulutuskanalite vajalik ristlõige ja tuulutusavade suurus sõltub katuse suurusest ja kalde kõrgusest. Mida suurema kaldega lamekatus on, seda kiiremini tuulutuskanalites õhk liigub. 4.10 Näidake skeemidel ja selgitage põranda ehitust pinnasele tulenevalt vajadusest kaitsta põrandat maapinna jaheduse ja erinevate niiskusolukordade eest. Põrandad pinnasel (erinevad näited):
annaabi.ee 
