kombineerimisest süvistatud valguskanalite ja -valgustite kasutamiseni. Kipslagi võimaldab teostada pea kõiki funktsionaalseid ja visuaalseid soove. Kipslagedes kasutatakse vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Kipsplaadist lae ehitamiseks on 2 moodust- ehitamine puitkarkassile või metallkarkassile. Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust
Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega.
Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega.
mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm. Elutoa uste laius 90 või 100 cm. Vannitoal ja wc-l 70 ja 80 cm. Niisketes ruumides kasutatakse vineeriga pealistatud uksi, mille kilp on tehtud puitlattidest. 44. Nõuded välisustele, välisuste klaasidele Välisuksed tehakse puidust. Laudkarkass tehakse 5...6 cm paksune, tavaliselt raamkonstruktsioonis. Vooder tehakse tahveldusena karkassi vahele või pealistusena karkassi mõlemale küljele. Vajadusel võib ukse sisemuse täita mineraalvatiga. Klaasist ava välisuksel peab olema nii väike, et inimese pea läbi mahuks. Välisuksele pannakse 3 hinge 2 üles, 1 alla. Uksele pannakse vedrusulgur, et tuul ust kinni ei saaks lüüa
Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. 9 Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm. Elutoa uste laius 90 või 100 cm. Vannitoal ja wc-l 70 ja 80 cm. Niisketes ruumides kasutatakse vineeriga pealistatud uksi, mille kilp on tehtud puitlattidest. Uste kõrgus eluhoonetes on 210 cm, ühiskondlikes hoonetes 240 cm, laius 70-230 cm. Siseuste laiused on tavaliselt 70-90 cm, kusjuures tubadevaheliste uste laius on tavaliselt 80 cm, vannitoa, WC ja leiliruumi uksel 70 cm, viimased peavad olema kindlasti ka lävepakuga. Uksepiitade paksus on tavaliselt 47-77 mm, laius 74-144 mm. Ukse materjalideks on tavaliselt puit, vineer, puitkiudplaat, puitlaastplaat, klaas ja harvemini ka teras või alumiinium. 44
süvendeid, täiustati seda primitiivse katusega suurte loomade luud aeti koonusekujuliselt püsti ning kaeti pealt loomanahkadega. Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi mesoliitikumi (10 000 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati kasutama ka roost või vitstest/okstest tehtud katust, mis saviga püüti vettpidavaks muuta. Tõsi, külmadel ja karmidel talvekuudel eelistasid ka varase mesoliitikumi-aegsed kütid- korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti püüti onnidesse ehitada ka kolle, see uuendus võimaldas ajutisi suviseid onne kasutada talvekuudelgi
annaabi.ee 
