kuid tänapäeval peab igat pisiasja arvesse võtma. Huvitav fakt oli minu arust see, et algselt oli Vana- ja Kesklinn planeeritud töölisklassi elamispaigaks ning Lasnamägi paremale kodanikkonnale. Huvitav on mõelda, et missugune oleks seisukord täna, kui see mõte oleks tegelikult teostunud. Kas tänapäeva kesklinn asuks Lasnamäel või kus asuks Tallinna keskus? Teine fakt on see, et Tallinnal oli oma majatüüp, mida nimetati Tallinna majaks (kivist trepikoda, ülejäänud hoone puitkonstruktsioonis). Kokkuvõteks oli see näitus omamoodi huvitav ning uudne. Oleksin oodanud sellise teema käsitlemisel kedagi, kes räägiks rohkem probleeme ning arhitektuurilisi lahendusi lahti ning selgitaks rohkemate näidetega. Makettidel ei olnud väga kirjalist informatsiooni ning töölehtedel uut informatsiooni nii palju ei olnud kui ma lootsin. Käik kindlasti avaldas minu silmaringi, et mis on toimunud ning toimub minu kodulinnas, kuid oleksin oodanud sellelt klassikülastuselt rohkem.
56. Milliseid puidu töötlemis- ja kasutusomadusi määrab puidu kõvadus? Kõvadus mõjutab materjali töötlemist, olenedes materjali tihedusest, aastarõngaste laiusest, puidukiudude suunast ja niiskussisaldusest. ??? 57. Kas naela kinnihoidmise võime on puidus suurem pikikiudu või risti korda suurem kiudu? 58. Kui suur peab olema puidu minimaalne paindetugevus staatilisel paindel sorteerimisel klassi T18? Mis on sellisel juhul lubatud pinge puitkonstruktsioonis? 59. Mis alandab puidu väsimustugevust? Puiduväsimuspiiri alandavad pingekontsentratsioonid okste, lõhede, sisselõigete jne juures. (Koormuse sagedus > 100 Hz oluline, puidu niiskus) 60. Kui suurt väsimustsüklite arvu peab taluma puitsild? Pakkuge välja vahemik. Puitsild peab taluma 300…500 tuhat koormamistsüklit. 61. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest?
Maja on ehitatud raudbetoonist. Aknad ja rõduuksed on puitraamidega. Välisuksed on klaas- alumiinium konstruktsiooniga ja korterite välisuksed on tammespooniga kaetud puitkonstruktsioonis turvauksed. Välisviimistluseks on kasutatud raudsulfaadiga töödeldud Siberi lehisest puitvooderdust ja betooni. Ka rõdud on betoonist ja käidavad osad kaetud
uusehitusel. Tihedus 225 kg/m3. Kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega. tselluvill- toormeks on paber/ajalehepaber. Kiustamise protsessis lisatakse pabermassile tavaliselt (boorimineraale e.) 12% boorhapet ja 7% booraksit. Ei ole tulepüsiv, kuid peab tulele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädanevate seente ja putukate tõrjevõime, isegi kui niiskus puitkonstruktsioonis tõuseb. Tihedus puistel 30-60 ja plaadil 60-90 kg/m3. Niiskusesisaldus <12%. Tselluvilla paigaldatakse 3 eri viisil: kuivpuistena- avatud pööningule ja põrandatesse, märgpuistena- sise ja välisseintes, õõnespuistena- kaldlagedes, avatud õõnsustes. Omadused: loodussõbralik, niiskuskindel, ei mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised seda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle.
Kuigi palju räägiti arhitektide ringkondades ja kirjutati ka toonastes ajalehtedes vajadusest ehitada Tallinna eeslinnadesse ja ka mujale Eesti linnadesse rohkem kivimaju, nagu tehakse Riias ja Helsingis, jätkus puitelamute ehitamine hoogsalt ka pärast Eesti vabariigi iseseisvumist. Tallinna majaks nimetatakse 1920. 1930. aastail Tallinnas ehitatud korterelamu tüüpi (vt. Joonis 1.21), mida iseloomustab keskne kivist trepikoda, samas kui ülejäänud hoone on ehitatud puitkonstruktsioonis. Kivitrepikoda tulenes uutest 29 tuletõrjenõuetest, üksikuid kivitrepikojaga puumaju ehitati juba tsaariajal, kuid nüüd sai see üldlevinuks. Valdavalt on tegemist kahekorruseliste elamutega. Ühel lühikesel perioodil lubati ehitada ka kolme täiskorrusega Tallinna maju, enamasti oli aga võimalik kaks korrust ja katusekorrus, viimasele püüti sageli aga anda kõrge mansardi kuju, mis
annaabi.ee 
