see on kollakas kuni helepruun, tekivad 11,5 cm suurused puukuubikud Puidukorgik: Puidukorgik (Antrodia vaillantii) on kergesti äratuntava viljakehaga: see on valge poorne karikakujuliste pooridega (poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad). Ka seeneväädid on valged, arenevad niiske õhu korral, sarnanevad majavammi omadega, kuid on painduvad, juhtseeneniitide ja kiudhüüfidega (#5). Eosed on elliptilised, värvusetud, 57 x 2,53,5 µm. Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu-, mõnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes võib seda näha puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 35 cm suurused. Männi-mädiknahkis: Männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi omaga: liibuv, kilejas, noorelt sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun (#3)
majja pole pugenud majaseen või hallitus. Paljudes hariliku majavammi poolt kahjustatud hoonetes on asukad kurtnud kroonilise nohu ja köha üle ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, kuid mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE (saneerimine) Kui puit on kahjustatud, tuleb kõigepealt määrata seenkahjustaja liik, sest teisi seeni on märksa odavam tõrjuda kui harilikku majavammi. Kindlasti peab puitkonstruktsioonidel tugevasti saastunud (pehmenenud) kohad eemaldama. Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada. Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt.
pooridega, poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad. Samuti on seeneväädid valged, arenevad kõrge õhuniiskuse juures, sarnanevad majavammi omadele, kuid on painduvad, esinevad juht-seeneniidid ja kiudhüüfid. Eosed on puidukorgikul elliptilised ja värvusetud. Esineb kaevanduste puukonstruktsioonidel, okaspuude, mõnikord lehtpuude puidul. Looduses harvaesinev. Ehitistes puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 3-5 cm suurused. (Kalamees, 2000) Majamädik, keldrivamm, majakoorik viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta, noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik-kühmuline, tihti oliivja varjundiga; seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiused; kiudhüüfid ja juht-seeneniidid puuduvad. Juht seeneniitide puudumise tõttu eristatav
veeimavus, elastsus, tugevus jne. Väga õhukese krohvi korral küllastub krohv kiirelt veega ja vesi voolab mööda fassaadipinda alla. Kui krohvis on läbiviigud või praod, on oht, et mööda fassaadi allavoolav vesi voolab ka seina sisse, Mõnevõrra aitab seda probleemi vähendada paksema krohvikihi kasutamine, mis suudab siduda enesega suuremat veehulka vihma ajal, kust see siis pärast vihma lõppemist välja kuivab. Siiski on krohvitud soojustuse kasutamine puitkonstruktsioonidel riskantsem lahendus, kui tuulutusvahega laudvoodri kasutamine. Laudvoodri taga olev õhkvahe aitab takistada sademevee sattumist seina sisse, võimaldab paremini siseruumidest välja difundeeruva vee väljumist seinast ning vähendab õhurõhkude erinevust üle veetõkkena toimiva laudvoodri. Igal juhul vajab soojustuskrohvide kasutamine koos puitkonstruktsioonidega täiendavat analüüsi: testseina mõõtmist ning arvutuslikku analüüsi. Soojustuskrohve on palju kasutatud kivi- ja
annaabi.ee 
