seejärel lõigata terast või malmi. Lattmaterjali on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Real juhtudel ei õnnestu toorikute pikisuunalist lõikamist lõpuni viia - saeraam hakkab toetuma vastu tooriku otsa. Sel juhul võib tooriku ümber pöörata ja hakata saagima tooriku teisest otsast. Otstarbekam on siiski saelehte pöörata 900 võrra . Õhukesed materjalid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahele ja lõigatakse koos klotsiga . Kõverjooneliste sisselõigete tegemiseks õhukestesse materjalidesse kasutatakse jõhvsaagi. Torude lõikamisel on vajalik valida õige saeleht s.t., et mida kõvemast materjalist on toru ja mida õhemad on selle seinad, seda väiksem peab olema saelehe hamba samm. Lõike koht tuleb märkida kogu ringjoone ulatuses. Õhukest lehtmaterjali lõigatakse käsikääridega. Kääridega lõikamisel ei teki laastu. Kääridega
ainult saelehe keskmine osa. Sae liikumise kiirus oleneb lõigatava materjali kõvadusest ja on keskmiselt 30 ... 60 kaksikkäiku minutis. Lattmaterjali (joon. 1) on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Saelehe murdumise vältimiseks on vajalik, et lõikamisel puutuks metalli mittevähem kui kolm hammast. Õhukesed lehed ja latid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahel, seejärel aga lõigatakse koos klotsiga (joon.2). Joon. 1 Joon. 2 Ümarmaterjali lõikamiseks tuleb märkejoonele kolmekandilise viiliga teha väike sisselõige. Saelehe paremaks suunamiseks asetatakse vasaku käe suur sõrm nii, et küüs toetuks vastu märkjoont, saeleht aga nihutatakse küüne juurde. Paremas käes hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni metalli.
Lattmaterjali on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Real juhtudel ei õnnestu toorikute pikisuunalist lõikamist lõpuni viia - saeraam hakkab toetuma vastu tooriku otsa. Sel juhul võib tooriku ümber pöörata ja hakata saagima tooriku teisest otsast. Otstarbekam on siiski saelehte pöörata 900 võrra (joon. 102a). Õhukesed materjalid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahele ja lõigatakse koos klotsiga ( joon. 102b). Kõverjooneliste sisselõigete tegemiseks õhukestesse materjalidesse kasutatakse jõhvsaagi (joon. 103). Joonisel 104 on toodud näiteid väikese läbimõõduga materjalide tükeldamisest. joon. 102 Lattmaterjali ja õhukese lehe saagimine käsisaega Jõhvsaega saagimine joon. 103
tatakse ketti tagaratta nihutamisega õõtshargi otstes asu- 221 220 f Pärast keti pingutamist tuleb alati kontrollida tagapiduri reguleeringut. Rataste balansseerimine. Enne rataste balansseerimist (s. t. katselist tasakaalustamist), tuleb kontrollida nende viskumist ja vajaduse korral see kõrvaldada. Ratta telg kinnitatakse puitklotside abil kruustangide vahele ja ratast pöörates määratakse külg- ja radiaalviskumine (joon. 121). Väiksemate hälvete korral võib seda teha vahetult moo- torrattal. Viskumised kõrvaldatakse kodarate lõdvenda- misega ratta ühel ja pingutamisega teisel küljel. Nippel- mutri pööramisel peab kodarat väändumise vältimiseks Tasakaalus ratas püsib paigal igas asendis. Pärast pöör- hoidma lapiktangidega
annaabi.ee 
