Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel.
Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõude on kolme liiki seisuhõõrdejõud, liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud. Seisuhõõrdejõud Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual
Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *On suunatud vastupidiselt liikumisele, takistab liikumist *elektromagnetiline vastasmõju Kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis on hõõrdejõud võrdne raskusjõuga Fh=µmg Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss
Müra vähendamiseks oli saagpingi ette paigaldatud puidust sein. Seetõttu töötaja tavatöötamise ajal saagpinki ei näinud ja selle tööd korraldas operaator. Kuid töövahetuse lõppedes pidi detailide sorteerimise ja ladustamisega tegelenud 19-aastane naistöötaja osalema tootmisliini ümbruse koristamisel. Ühele saeketta all olevale väljatõmbeventilatsiooni metallvarrastest restile oli jäänud väike puitklots. Töötaja tõstis puitklotsi eemaldades kätt veidi kõrgemale ja seetõttu sattus käsi vastu saeketast, mis vigastas käe kõõluseid.Töötajat oli juhendatud küll tema tavatöö detailide liinilt vastuvõtmise, sorteerimise ja ladustamise kohta, kuid ohtudest, mis esinesid tootmisliini koristamisel, ei olnud ta teadlik. Tööõnnetuse järgselt ütles töötaja, et ta teadis küll, et puitseina taga asuval tootmisliinil on kusagil saekettad, aga kus need asuvad, ta ei teadnud. Ta sai
vedada. Seetõttu ei toh metalldetaile hoida puurimisel käes. Väiksemate läbimõõduga avade puurimisel piisab tooriku kinnihoidmisest tangidest või käsikruustangidest (joon. 1). Joon. 1 Suuremate avade puurimisel kinnitatakse toorik erirakisesse või masinkruustangide vahele (joon. 2). Joon. 2 Õhukese metall-lehe puurimiseks tuleb see suruda kahe puitklotsi vahele ja üheskoos läbi puurida. Poolavade puurimiseks tuleb tooriku kõrvale seada samast materjalist lisatükk ja kinnitada need üheskoos masinkruustangide vahele (joon. 3). Joon. 3 Metalli puurimisel on väga oluline, et kasutataks õiget lõikekiirust ja ettenihet. Lõikekiirus valitakse sõltuvalt metalli kõvadusest ja puuri läbimõõdust. Ettenihkejõud peab aga olema selline, et puur lõikaks iga pöördega ühtlase paksusega laastu. Liiga
gaste (nimi- ja remontmõõdus), siduriketaste ja lampide Auku kinnijäänud poldi otsa pihta ei tohi vahetult lüüa,
komplektid, peaülekande kett koos ühenduslüliga, piduri- see rikuks keerme poldi otsal. Poldile tuleb keerata mut -
klotsid koos hõõrdkatetega või ainult viimased, sisekumm, ter nii, et poldi ots jääks mutri pinnast pisut allapoole |a
10 . . . 15 kodarat, katkesti kontaktid ja silindripea tihend. lüüa mutri pihta läbi vaskplaadi või puitklotsi.
'Materjalidest läheb koostamisel vaja bakeliitlakki, krii- Mutrid, poldid ja muud detailid tuleb asetada töölauale
mude ja roostes kohta.de parandamisel liivapaberit, krunt- nii, et' nad oleksid koostamisel käepärast. Otstarbekas
annaabi.ee 
