või jäikade ehitusplaatidega (puitlaastplaat, OSB-plaat, kipsplaat vmt ). Sõrestikseina välisviimistluseks võib olla: laudvooder - nii rõht- kui ka vertikaalne laudvooder, tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jmt. Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillaplaate, aga ka puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. Puitkilp- ja puitpaneelseinad Puitkilpe ja puitpaneele toodetakse peamiselt eramute ehitamiseks. Puitpaneelid kujutavad endast puitkarkassiga mineraalvillast täitega ning kipskartongplaatidest kattega välis- ja siseseinapaneele. Paneelide omavaheliseks ühendamiseks jäetakse paneelide otsasektsioonid üheltküljelt avatuks naelühenduse teostamiseks. Soojustusega täitmine isoleerimine ja katteplaatidega katmine toimub ehitusplatsil peale montaaži.
Või ET-3, mis sisaldub infot ehitusmaterjalidest: tooded, sisustus Tallinna paneelelamud-toasuurused vahelaepaneelid toetuvad -sisse- ja välis temperaruutide kaasmõju tootvate, tarbivate või turustavate firmade infolehed: materjali, toote, kandeseintele kõigil neljal serval,mille tõttu terase kulu on siin -keldrite niiskus PUITKILP- ja PUITPANEELSEINAD või seadme tehnilised andmed, kasutamis- ja paigaldamisjuhised, minimaalne. Ruumide planeering on piiratud) Selliseid elemente toodetakse põhiliselt eramute ehitamiseks.
Taolist optimaalset segu (teekatte ehitamisel) leidub harva ning tavaliselt nad saadakse teekatte rajamisel segamise teel. Viimasel ajal on hakatud metsa väljaveoteede ehituses kasutama orgaanilisi ja mineraalseid aineid teekatte tugevdamiseks. Selleks otstarbeks kasutatakse näiteks bituumenit ja selle emulsioone, kivisöe-ning puutõrva, pigi jms. Mineraalsetest ainetest kasutatakse kõige sagedamini tsementi ja lupja. 31. Kilpteed puidutranspordil Kilpteed jaotatakse puitkilp- ja raudbetoonkilpteedeks. Viimasel ajal ei kasutata puitkilpteid metsatööstuses. Põhjuseks on: ehitamise töömahukus, ehituseks kulub palju metsamaterjali, nende lühike ekspluatatsioon, aeg ja pole vastupidavad viimase aja suure tonnaaziga veomasinatele. Kilbid valmistatakse okaspuudest (väljaarvatud nulg). Laagid ehk aluspuud valmistatakse ükskõik millisest puuliigist peale kase. Kilptee alus (laagid, okstest täidis) ehitatakse kohapealsest materjalist
tootmist nii freespalgi kui kilpelementidest. Tänaseks on puitmajade tööstuslik tootmine arenenud eraldi tööstusharuks kus tegutseb enam kui 30 firmat aasta käibega ~ 600 miljonit krooni millest eksport moodustab ~ 85-90% . 2000. aastal eksporditi Eestis toodetud puitmaju 29. riiki millest suurema osatähtsusega oli Saksamaa 59%, Norra 14%, Soome 7% Täna toodetakse tööstuslikult nii ümar kui kandilisest freespalgis maju, käsitsi raijutud ümarpalkmaju, puitkilp ja karkasskonstruktsiooniga aga ka moodulmaju. Puitmajade tööstus 2000. aastal eksport oli 491,1 miljonit krooni ehk 128,9% eelmise aasta tasemest import 21,2 miljonit krooni ehk 145,2% eelmise aasta tasemest Puitmajade siseriiklik müük ei ületa ilmselt 10 - 15 % ehk kogutoodanguks 2000. aastal 540 - 600 miljonit krooni. Kokkupandavate puitehitiste eksport 2000. aastal Siiski võib ka Eestis märgata palkmajade (puitehitiste) rajamise hoogustumist ehk ka
annaabi.ee 
