2.2 Puistute eraldamise tunnused (tekkeviis, rindelisus, liigiline koosseis, vanus, boniteet, täius, kasvukohatüüp). Eestis riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Selleks raiutakse metsamassiividest läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e. kvartaliteks. Mida intensiivsem on metsade majandamine, seda väiksemad on kvartalid. Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Eraldatakse: üherindeline; kaherindeline puistu. 3
Kvartalivõrgustiku tähtsus: – võimaldab metsade majandamist, ligipääsu erinevatele metsaosadele – kvartalid ja eraldised on nummerdatud, seega loodud omaette koordinaatide süsteem, mis võimaldab identifitseerida iga üksiku puistu ja majandada metsi puistu tasandil – võimaldab metsas paremini orienteeruda – võimaldab paremini pidada jahti Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks e eraldisteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata
majanduskava). - Võimaldab metsas paremini orienteeruda - Võimaldab paremini arendada jahimajanduslikku tegevust. Kvartali nurkadesse pannakse kvartalipostid mille peale on märgitud kvartali number. posti pale suunatakse diagonaalis kv. keskpunkti. Kvartaliposti asemel võib kasutada ka numbritahvlit, sel juhul jääb kvartal numbritahvli taha. Kvartalid nummerdatakse alates loodenurgast läänest itta (vasakult paremale). Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks e. eraldusteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Üldjuhul on puistu sünonüümiks eraldis (takseereraldis). Vahel võib nende kahe mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja mida majandatakse ühte moodi.
alates loodenurgast läänest itta (vasakult vahe (Krigul, 2005). Puude kõrguste Eestis riigimetsad on jaotatud metskondadeks paremale). Kvartalisiseselt jaotatakse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid (Eestis oli enne metsandusreformi oli Eestis metsamaa puistuteks e. eraldusteks. kõrgusmõõtjaid, need jaotatakse üldiselt üle 200 metskonna, 1998. aastal 105, 2005. a Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga kahte gruppi: 66 metskonda, 2007. a. 64 metskonda). Ühe piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses geomeetrilisel põhimõttel töötavad puu kõrgus
annaabi.ee 
