Läbind, % 80 60 40 20 0 4 2 1 0,5 0,25 0,125 Sõela ava, [mm] Ülemine piir Alumine piir Katse 5 8.JÄRELDUS Puistematerjalide tiheduseks ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon.[1]
5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitiiiistuses Liiva kasutusalad on jiirgmised: miirtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni tiiitematerjal; silikaattoodete valmistamine; puiste- ja taitematerjal teedeehituses; lisand tsemendi-, keraamika- ja klaasitddstuses. 6. Kasutatud liiva liik ja pflritolu Katsetatud liiv oli piirit Kiiu karjriirist ning tegemist oli ehitusliivaga. 7. Katsemetoodikad 7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva
10386 viimistluskrohvi valmistamise nõuetele. Joonis selle kohta on toodud lisas 1. Peenusmooduliks tuli 2,89, mis jääb vahemikku 4 - 2,4, järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse >1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga. Ka liivas polnud ekslikult huumust, mis ei lubaks kasutada liiva betoonis. Seega tegu on ehituskõlbuliku jämeliivaga. 10.Järeldus Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem on täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250-1400 kg/m3) (b). Näivtiheduse määramisel eemaldatakse liiva vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus aga ei arvesta kivimi sees olevaid tühimikke
killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. Killustiku kasutusalad Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse pdhiliselt raske- ja asfaltbetooni j[metiiitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni j iimetiiitematerj alina. 6. Katsemetoodikad 6.1. Killustiku puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud. Killustiku puistetiheduse miiiiramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille k6rgus v6rdub liibim66duga. Anuma suuruse valik sdltub killustiku tera iilemisest m66test. Killustik, mille tera iilemine m65de on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10,20 ja 50 liitrit.
Fraktsioon 8-16 mm Kogu proovi mass m=1 kg=1000 kg Plaatjate ja nõeljate terade mass mp=238,1 g Plaatjate ja nõeljate terade hulk proovis P=mp/m*100=238,1/1000*100=23,8% 5.6 Killustiku tugevuse määramine Fraktsioon 8-16 mm Silindrisse puistatud proovi mass M=352,4 g Kontrollsõela läbinud killustiku mass m1=294 g Muljumiskindlus Dp=294/352,4*100=83,4% 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1368,9 kg/m3 ning teradetiheduseks 2607,6 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 47,5%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 1,0 mm. Terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 8-16 mm sisaldas 23,8% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel.
1,0 0,6 0,3 26,3 99,7 1,986 0,5 52 26 77 73,7 0,25 101,4 50,7 95 23 0,125 36 18 99,85 5 8. Järeldus Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1505,9 kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam täitematerjali tihedus, seda tihedam ja tugevam konstuktsioon saadakse. Antud näiv tihedus oli 2666,7 kg/m3. Liiva keskmiseks näivtiheduseks loetakse 2600 kg/m3 seega antud liiv sobib betoonisegu koostisesse. Liiva tühiklikkuseks saadi 44%, soovitatav liiva tühiklikkus jääb piirkonda 40-42%, seega antud liiv ületab tühiklikkuse normi ja betooni ettevalmistamisel tsemendi kulu suureneb
21,9 631,7 514,4 22,8 5.4 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade mass on 36,8g, mis teeb katseproovi massist 498,6g-st 7,38%. 5.5 Tugevusmargi määramine 50,8 D p= ∙ 100 =15,12% 336 Kontrollsõela läbinud killustiku mass – 50,8g Silindrisse puistatud killustiku mass – 336g 6. Järeldus 3 Killustiku puistetiheduseks saadi 1244 kg/ m . Killustiku tera tihedus saadi 2650 kg/ m3 . Peenusmooduliks saadi 5,2, mis jääb tavalise killustiku peenusmooduli väärtusele alla(6,5-8,5). Killustiku muljumiskindluseks saadi 15,1%, mis tähendab, et killustiku mark on 800. Plaatjate ja nõeljate terade hulk 7,40% jäi lubatavasse piiri, milleks raskebetooni puhul on maksimaalselt 35%. Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde
14981 1350 5.4 Killustiku terade tiheduse määramine Killustiku terade tiheduse määramise katse käigus saadi, et kaalutava killustiku mass õhus oli 0,404 kg ning mass vees 0,25 kg. Valemi 2 järgi arvutades, saadi killustiku terade tiheduseks 2590,6 kg/m3 Killustiku veeimavus (Valem 5) järgi arvutatuna on W k = 1% 5.5 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkuse arvutan valemi 3 järgi, kus puistetiheduseks on 1350 kg/m3 ning terade tiheduseks on 2590,6 kg/m3. Seega killustiku tühiklikkuseks saadi 47,8% 5.6 Killustiku terastikulise koostise määramine Kogumass 2575,42g Tabel 2. Killustiku terastikulise koostise määramine Sõela ava [mm] Jääk sõelal [g] Osajääk sõelal [%] Kogujääk sõelal [%] 31,5 0 0 0 16 95,86 3,7 3,7
Sõel avaga 4,0 mm L4,0=100-0,7=99,3% Sõel avaga 2,0 mm L2,0=100-4,9=95,1% Sõel avaga 1,0 mm L1,0=100-17,4=82,6% Sõel avaga 0,5 mm L0,5=100-46,3=53,7% Sõel avaga 0,25 mm L0,25=100-81,6=18,4% Sõel avaga 0,125 mm L0,125=100-95,8=4,2% d) Liiva peensusmoodul FM=(0,7+4,9+17,4+46,3+81,6+95,8)/100=2,47~2,5 Graafik 6.1 7. Järeldus Liiva puistetiheduseks saadi 1546,6 kg/m3, terade tihedus oli 2666,7 kg/m3. Liiva niiskuse sisaldus oli 23,6%. Liiva tühiklikkuseks saadi 42%. Liiva peensusmoodul oli 2,5. Soome krohvimistööde juhendmaterjalis antud graafiku järgi võib sellest liivast viimistluskrohvi valmistada. 8. Vastused küsimustele 1) Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Betooni lisandina kasutamisel ei tohi liiv sisaldada betooni kivinemist takistavaid,
Muljumiskindluse mark üle 11-13. Killustiku mark 1000. 5.7 Killustiku veeimavuse määramine Valem 3. Tabel nr 7 Veeimavuse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 975,2 997,4 2,3 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1429 kg/m3 (1250-1400 kg/m3) ning teradetiheduseks 2659 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 46,3%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Graafikut vaadates, saab järeldada, et terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 4-16 mm sisaldas 28% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel.
4 - 8 mm 41,4 337,8 12,3 Killustiku, fraktsiooniga 8 16 mm, muljumiskindluseks tuli 15,9 %. Lisas tabelis 2 toodud andmete põhjal, on katsetatud killustiku tugevusmargiks 600. Killustik, fraktsiooniga 4 8 mm, muljumiskindluseks saadi 12,3 %. Samast tabelist võib leida tugevusmargi, milleks on 1000. 5 7.JÄRELDUS Katsetava killustiku keskmiseks puistetiheduseks tuli 1371,7 kg/m³ ning terade tiheduseks tuli 1958 kg/m³. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav puistetihedus on 1250 - 1400 kg/m³[1], seega katsetav killustik on õiges vahemikus. Kuna puistetihedus on suhteliselt suur,siis betoon, milles kasutada antud killustikku jämetäitematerjalina, saaks tugev ja tihe. Killustike peensusmooduliks tuli 5,07. Raado loengumaterjalist võib lugeda, et peensusmooduliks on 6,5-8,5, seega katsetatv killustik on peene.
Tabel 5.4 5.6. Tugevusmärgi määramine Silindrisse Kontrollsõela Kats puistatud läbinud Muljumiskindlus e nr killustiku killustiku [%] mass [g] mass [g] 1 303 40 13.2 Tabel 5.5 6. Järeldused Keskmiseks killustiku puistetiheduseks saadi 1367 kg/m3. Killustiku terade tiheduseks saadi 2736 kg/m3. Liiva terastikuline koostis jääb enamjaolt ülemise ja alumise piiri vahele, mis oli ette antud Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 3310386. Vaadetes graafikul näidatud kõverat, siis katses kasutatud liiv oli pigem jämedama poolne kui peenema poolne, sest väiksemate sõelte läbivus oli väiksem kui oli etteantud graafikus. Liiv on sobiv kasutamiseks betoonis. Mensuuris olev lahuse värvus vastas sellele, mis on
Muljumiskindlus Katse nr puistatud killustiku läbinud killustiku [%] mass [g] mass [g] 1 328 56 17 Muljumiskindluse mark üle 15-19. Killustiku mark 600. 6. Järeldus Katsetatud killustiku puistetiheduseks tuli 1382 kg/m3, kirjanduslik allika väitel puistetihedus ei ole normitud aga, mida kõrgem puistetihedus, seda tugevam betoon saadakse (1250...1400 kg/m3). [b, lk. 4] Katsetatud killustiku näivtihedus tuli 2608 kg/m3, kirjandusliku allika väitel on näivtihedus 2400...2600 kg/m3 [d, lk 14] Katsetatud killustiku veeimavus on 0,8%, kirjandusliku allika väitel on veeimavus 0,2...4% [e, lk 25] Katsetatud killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulk tuli 21%, kirjandusliku allika väitel
60 50 40 30 20 10 0 4,0 2,0 1,0 0,5 0,25 0,125 Sõel mm Läbind, % Ülemine piir Läbind, % Alumine piir Läbind, % Katsetatud koostis 6. JÄRELDUSED Liiva keskmiseks puistetiheduseks saadi 1540.8 kg/m3, erinevus kahe määramise vahel ei olnud suurem kui 20 kg/m3. Liiva terade tihedust määrati kahe katsega, millest kahe viimase liiva terade tiheduse vahe ei ole suurem kui 20 kg/m3, ning liiva terade keskmiseks tiheduseks saadi 2737.9 kg/m3. Esimese katse liiva puistetihedus saadi 1540.8 kg/m3, terade tihedus 2737.9 kg/m3, sellega arvutatud liiva tühiklikkus tuli 43.7%. Liiva peensusmoodul on 3.3.
1,0mmsdelataibinudkiltustiku mass 46ls .tsvt =tzltx' -np = 342,2c Killustiku mark 800' b) Fraktsioon8-16mm Proovi mass328,89' 2,0mm s6eh Hbinud killusiku mass55'79' 55'7s.tovt"=tl,vto. -, o = 328,8e Killustiku mark 600' Jdreldus saime1370 ja kilustiku Killustiku ftaktsiooniga4-8om puistetiheduseks t+' fraktsiooniga 8-l6mm puisietilFduseks 1440 saire 2fiJ0:.3 jabllustiku ftaktsiooniga Killustiku ftaktsiooniga4-8mm ndfttiheduseks Lo 8-16runneiivtiheduseks 2640= ' ftaktsiooniga8- Killustiku&aktsiooniga 4-8mmt0hiHikkusekssaime48'0%ja killustiku 16mmfihiklikkuseks45J%'
annaabi.ee 
