raske märgata või ning enamuse aja aastat ei ole neid looduses. Kuid astangut või näiteks puisniitu, kuklasepesa on lihtsam märgata, eraldi viiteid või objekte tähistatud ei ole. Rajal olevatest vaatluspunktidest on põnevaim vaatlustorn, kust näeb astangu kulgu, ümbritsevat metsa, merd ning isegi Vilsandi majakat (Joonis 10). Samuti oli põnev näha ajaloolisest vaigu kogumisest metsa jäänud puid (Joonis 11). Ka sealsed kirjeldatud metsad on väga põnevad koos liigirikaste puisniitudega, kuid kahjuks külastatud ajal ei olnud näha neile iseloomulikke ning haruldasi taimi, näiteks saaremaa robirohtu või käpalisi. Tähelepanuväärseid või kuulsaid puid sel rajal ei ole. Joonis 10. Viidumäe vaatetornist avanev vaade, näha on astangu kulgu ning merd ning Saaremaale iseloomulikku metsa. Joonis 11. Viidumäel ajaloolisest vaigutamisest jäänud puud. Kõige atraktiivsem on Viidumäe loodusrada kindlasti suvel, kui on looduses näha kõik
20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja. Säilinud puisniitudest suurem osa asub Eestis, vähem on neid ka Tsehhis ja Rootsis. 20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade taimestikku ja muudab selle arengu sõltuvaks karilooma liigist ja isegi tõust. Puiskarjamaadel elab palju seeni ja putukaid, kes sõltuvad sõnnikust, mõnikord isegi
Vaatamata spekulatsioonidele Eestis kindlat kohtumist senini registreeritud pole.(eoy.ee) Vöötkakk: III kategooria kaitsealune liik. Umbes haki suurune. Ülapool pruunikashall, tumedama mustriga. "Loori" külgedel laiad mustad ribad. Alapool tihedalt tumedavöödiline. Saba pikk. Aktiivne päeval, teeb paigallendu. Hääl hele "kiikiikii." Üldpikkus 37 cm. Vöötkakk on meil kõikuva esinemissagedusega talikülaline ja läbirändaja nind väga haruldane haudelind. Elab metsatukkadega ja puisniitudega avamaastikul. Talikülalisena esineb hilissügisel, invasiooniaastail ilmuvad esimesed isendid juba septembri viimasel kolmandikul. Läbiränne kestab detsembrini. Kevadrändel viibivad aprilli esimesel poolel.(T. Randla, 1976) Eestis pesitseb mõni harv paar, kui sedagi.(eoy.ee) Kaklaste liigirikkusest Rootsis Rootsis on 11 liiki kaklasi: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg- kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk+ Bubo bubo, Kodukakk Strix aluco,
Kuidas ökoloogiline lõks tekib? · Organismi elukeskkond muutub nii, et... o Läheb kaduma seos traditsioonilise elupaigavaliku indikaatorite ja elupaiga tõelise kvaliteedi vahel ( nt uute kiskjate või konkurentide introdutseerimine toidurikkale alale) o Muutunud elukeskkond sisaldab uusi elemente, mis meenutavad traditsioonilisi elupaiga indikaatoreid, mis eksitab loomi (nt rannaniidud sarnanevad kurvitsalistele puisniitudega, kuid niitmine hävitab munad) · Enamasti inimtekkelised o Elupaikade fragmentiseerimine (servaefekt) o Urbaniseerumine o Niitmine, väljalõikamine o Uute taimede produtseerimine o Kiskjate ja parasiitide introdutseerimine o Globaalne kliimamuutus o Isegi traditsioonilised looduskaitsetehnikad võivad tekitada ökolõksu nt linnutoitmine ja siis paariks nädalaks nende toitmata jätmine
annaabi.ee 
