Seeneliha valge. Jalal krae ja tupp. Jalg valkjal põhjal kaetud oliivkollakate soomustega Krae ja tupp puuduvad. Kasvab laialehistes leht- ja Jalg valge ja ühtlase jämedusega, või alt ahenev. segametsades, kus on tamme ja pärna. Kasvab rohtunud paikades, niisketes metsades, metsaservades, puiskarjamaadel, parkides, aedades koos kase ja kuusega. Eoslehekesed valged, vabad. Eoslehekesed vanalt kreemikaskollased, pruunilaigulised. VÄRSKELT MÜRGINE, KUPATAULT SÖÖDAV SURMAVALT MÜRGINE Suur sirmik ja püramiid-soomussirmik
(Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade taimestikku ja muudab selle arengu sõltuvaks karilooma liigist ja isegi tõust. Puiskarjamaadel elab palju seeni ja putukaid, kes sõltuvad sõnnikust, mõnikord isegi liigispetsiifilisest sõnnikust. Selliste putukate arvukus on aga karjatamise vähenemise tõttu langenud. Ajalooliselt oli puiskarjamaa tõenäoliselt esimene inimtekkeline rohumaa tüüp. Tänapäeva Euroopas on neid peamiselt Skandinaavias, Kesk-Euroopa mägedes ja Vahemere piirkonnas. Hispaania ja Lõuna-Euroopa puiskarjamaad erinevad aga oluliselt Põhja-Euroopa omadest.
mikrorikete tekkimise tõttu, näiteks loomade jälgedes. See suurendab seemnelist levimist. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel (sh. puittaimedel) kasvama hakata. Ebaühtlaseks söödud rohustu sobib hästi rannikulindudele, kes vajavad lagedat rohumaad, kuid pesitsevad kõrgemas taimestikus. Optimaalne karjatamiskoormus puiskarjamaadel on 0,3-1 lü/ha, loopealsetel 0,2-1 lü/ha, rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha. Loomühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa, viis lammast. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht- kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1
4) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Kuna taimekooslus on avatud süsteem liikide ringe mõttes, siis saab kõrge liigirikkus kesta üksnes juhul, kui ka lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Muu elurikkus · Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati vajavad liigid. · Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist.
annaabi.ee 
