Puiduvaablane (Sirex juvencus) Silver-Ott Teinveld 8c Tallinna TehnikaGümnaasium Välisehitus Tundlad Pea Jalad Tiivad Muneti Info puiduvaablasest... · Puiduvaablased arenevad nii elavas kui surnud puidus. Oma tugeva munetiga saeb emane puitu kuni 2 cm sügavuse käigu, kuhu muneb munad. Arenguskeem Võrdlus ämblikuga. Kasutatud materjal. · Pildid-http://images.google.ee/images? hl=et&q=Puiduvaablane&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
silmade ja jalgadeta. Nukk on vabanukk, enamasti kookonis. Täismoondega vastsed arenevad taimedes või nende kudedes. 6 Kiletiivalised jaotatakse: Munetilisteks-enamikus putukate parasiidid, kes elavad peremehe kudedes. Pidevkehalisteks-jässaka kehaehitusega, kelle rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt ühendatud. Sipelglased- ühiselulised putukad 7 Vaablased Puiduvaablased Männivaablased Võrgendivaablased 8 Munetilised lehetäivamplane. käguvamplased munakireslased 9 Sipelglased Aedniksipelgas Must sipelgas Vaaraosipelgas 10 Mesilased Erakmesilane Lehemesilane Kimalane 11
valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Puude mehaaniline vigastamine! · Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. · Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, kust saavad alguse juuremädanikud. · Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid. Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele
hulgisigimiseks. Suureneb tormiheite ja tormimurru oht, eriti kui kokkuveoteed on laiemad kui 3 meetrit. Puude mehaaniline vigastamine Raiete või metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, see soodustab juuremädanike levikut. Koorehaavandid tüvedel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastusega puid. Veereziimi muutmine Tallamine viib pinnase tihendamisele, väheneb mulla õhustatus ja veeläbilaskvus, mille tulemusena häirub juurte kasv ja elutegevus. Noorte taimede juurdekasv võib selle tõttu väheneda kuni kaks korda. Teetammide ehitamise käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse või üleujutuse tõttu puud kuivavad. Loomulikku veereziimi rikub ka allmaakaevandamine põlevkivimaardlate piirkonnas
), tüvesiku (Spondylis buprestoides), kännusikkude (Archopalus sp.) jt. tõugukäigud. Asustavad nad enamasti ülestöötatud metsamaterjale, millised on seisma jäänud. Üks tuntumaid siklasi on hallikirju kehaga ja väga pikkade tundlatega harilik käätsusikk (Acanthocinus aedilis) kes kätte võttes teeb kääksuvat häält. Ta toimetab enamasti okaspuumaterjalil ja -kändudel. Tõugud elavad puude koore all, kuid nukkumiseks kaevandavad käike ka puitu. Erilisi tõrjemeetmeid pole vaja. Puiduvaablased (Siricidae) kuuluvad kiletiivaliste seltsi. Eestis on neid teada 8 liiki. Olenevalt liigist, kaevandavad nende vastsed kas lehtpuude või okaspuude puidus. Enamasti asustavad nõrgestatud puid või värskelt murdunud tüvesid. Väga meelitavad neid metsapõlengus ja põdrakahjustustest vigastatud puud. Asustus tuleb ilmsiks alles pärast valmikute väljalendu, väljalennuavasid märgates. Sagedamini esinevad meil sinine puiduvaablane (Sirex juvencus), 15....
annaabi.ee 
