Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa
Näitena Eesti ja Soome kes on viimastel aastatel tugevalt püüdnud metsasid sertifitseerida ja suurendada järelvalvet kohalikul puiduturul. Lisaks sellele on riiklikul tasandil ,,ära lõigatud" Venemaalt pärit puitu, mis arvatavasti on ebaseaduslik. Suured sammud puidu ja puittoodete legaliseerimise suunas on tehtud ja veel suuremad on veel ees. Samas ei saa antud teemas kõrvale jätte ka negatiivseid külgi, mis sellega tekivad. Selle iseloomustamiseks parim on meie endi (Eesti) puiduturg, mis tagasihoidlikult öeldes on kehvas seisus. Tänu sellele, et on piiratud import Venemaalt, pole Eesti ja ka Soome puidutööstustes piisaval hulgal puidutooret, mida nad töödelda suudaksid, see tähendab, aga väikseid käibeid ja madalat sissetulekut nii töösturitele, kui riigile. Suurt abi pole ka kohalikust puiduturust ja -metsamaterjali varust, sest tänu raie ja veopiirangutele ning maksusüsteemile on ka selle kättesaadavus vägagi piiratud ehk
Sellise olukorra jätkumisel ohustab Eesti metsi vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime, langev kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, metsaomanike kahanev tulu ja metsasektori vähenev konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Kolmandal aastal peale raiet raiesmikel valdavalt moodustunud lehtpuu segapuistud. Erandina võib välja tuua männikud, mis on uuenenud valdavalt männi või kasega; kaasikud, mis on uuenenud põhiliselt kasega, ning hall-lepikud, kus raiejärgse noore metsa moodustab enamjaolt hall lepp. Hilisema
2007. Maaelu Edendamise Sihtasutuse granti lõpparuanne 7. Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. 2004. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent- siaal harvendus- ja uuendusraies, Metsanduslikud uurimused 40, 198-207. 8. Production of forest chips in Finland. In: OPET Report 6. 2001, VTT Energy. 9. Vares, V., et al. 2006. Biokütuste kasutaja käsiraamat, Tallinn, 172 lk. 10. Wood Fuel. Heat from the forest. 1983, Domänverket och SSR: Stockholm. 11. Pärast madalseisu on puiduturg ettevaatlik. Metsaleht 25.02.2010. 12. Mets. Maailm. Avastusretk piltides. 2006. Sinisukk. 125 lk. 13. www.metla.fi 14. www.stat.ee. Brosüüri väljaandmist finantseeris: SA Erametsakeskus Täitja: Eesti Biokütuste Ühing Koostasid: Ülo Kask, Peeter Muiste, Villu Vares Tehniline teostus ja kujundus: Eha Kask Trükk: Ecoprint AS Tallinn 2010
annaabi.ee 
