puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest (puidutselluloos) samuti on tehiskiudude tooraineks tselluloos, mida saadakse tselluloosirikastest puudest, esmajoones kuusk , pöök ja eukalüpt. Kiudude omadused sarnanevad puuvillasele ja linasele. Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupiltaoline tselluloosilahus pressitakse läbi peente aukude (filjeeride) mõne
VASKAMMONIAAKKIUD Leiutati 1897a. Cupro on vaskammoniaakmenetlusel saadav tsellulooskiud. Kaubanduslikud nimetused on: Bembleise, Bemberg, Bemsilke, Cupioni ja Cupresa. Alates 1990ndatest aastatest on vaskammoniaakkiust taas saanud soositud moekiud selle siiditaolisuse ja pehmuse tõttu. Cuprot toodetakse Jaapanis ja Itaalias. Kogused on väga väikesed. Tooraineks kasutati varem ainult puuvillalinterit, tänapäeval on ülipuhas puidutselluloos selle välja tõrjunud. Kiuketrus sarnaneb põhimõtteliselt viskoosi tootmisega. Vaskammoniaakkiu tootmine on üsna kallis vase kalli hinna tõttu. Tänapäeval suudetakse vaski koguda ja taaskasutada. ATSETAAT Atsetaat on tselluloosatsetaatkiud, millest vähemalt 74%, kuid alla 92% hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud. Kaubanduslikud nimetused: Carolan, Celebrete, Celanese, Dicel, Silcor .
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt
polüakrüül ning elastaan. 1.TEHISKIUD 1.1 VISKOOS Põhiliseks tooraineks viskoosi saamisel on eukalüpt, mis kasvab Lõuna Aafrikas ja Indoneesias. Kasutatakse ka kase, kuuse või pöögi tselluloosi. Eukalüpti eeliseks teiste puude ees on tema kiire kasv. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel, mis on tugevasti keskkonda saastav tootmisprotsess. Ta nõuab palju vett (1 tonni kiu saamiseks 400 800 tonni vett) ja energiat. Esmalt töödeltakse puidutselluloos lahustuvasse olekusse, samaaegselt eemaldatakse ka võõrlisandid ainest. Toimuvad merseriseerimine, eelvalmistamine ja ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale
tselluloosiesterkiudu kui ka hüdraattselluloosikiudu, mis on ehituselt peaaegu puhas tselluloos. Hüdraattsellulooskiud viskoos(VI; CV). Keemiliselt koostiselt tselluloos. Erinevad kiud: Õõnes- Viloft. Tulekindel- Fibrafin, Visil. Kiud vatitööstusele- Sanilon, Sarille, Sterilon L, Viscofil. Lausriidetööstusele- Avihaf, Avilon, Fibro. Rehvitööstusele- Cordenka, Viskord. Viskoosi omadusi mõjutab suuresti tootmisprotsess ja kasutatav tooraine. Tooraineks on puidutselluloos, sobivad puud on kask ja kuusk, piisavalt pikad tselluloosimolekulid on ka pöögil ja eukalüptil. Tootmisetapid:Ketruslahuse valmistamine, merseerimine- töötlus 18% naatriumhüdroksiidi lahusega, eelvalmimine- reageerimine õhuhapnikuga ja eesmärgiks on puhta ja ühtlase molekulide massi saamine. Ksantogeneerimine, viskoosse massi saamine Lahustamine. Järelvalmimine. Filtreerimine ja õhust vabastamine. Kiuketrus ja järeltöötlemine- pesemine ja pleegitamine.