Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puiduosakesed" - 5 õppematerjali

Aiandus
5
odt

Aiandus

Tänapäeval kasutatavad substraadid · Orgaanilise päritoluga substraadid · Enamikus kasvusubstraatides on põhikomponendiks kas rabaturvas või puukoor. Eesti turvas on kvaliteetne · Niiskussisaldus mitte enam kui 60% · Lagunemisaste H 1-3 (POSTI järgi) · pH 3.0 ­ 4.0 · Orgaanilise aine osa min. 95% · Vaba umbrohu seemnetest Puukoor · Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. · Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. · Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, killustik, kile, tekstiil jne. Multsimise eesmärgid: · Umbrohtumise ja mullakooriku tekke vältimine,

Põllumajandus → Aianduse tehnoloogiad
52 allalaadimist
Pneumoarvutus
10
pdf

Pneumoarvutus

mõningates allikates 5%. Toru diameeter arvutatakse valemiga 4Q d= v kus Q õhukulu m3/s 4 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS v ­ õhu kiirus m/s 3. RÕHUKAOD MATERJALI TRANSPORTIMISEL Segu (õhk + puiduosakesed) transportimisel on rõhukaod suuremad võrreldes puhta õhu liikumisel tekkivate rõhukadudega. Segul on suurem tihedus, suurem kineetiline energia. Materjali mõju arvestatakse kontsentratsiooniteguriga µ : GM GM µ= = GÕ Q Õ kus GM ­ transporditava materjali kulu, kg/s GÕ ­ õhu kulu, kg/s Q ­ õhu kulu, m3/s

Tehnoloogia → Tehnoloogia projekteerimise...
29 allalaadimist
Ehituspuit eksami kordamine
16
docx

Ehituspuit eksami kordamine

mahust (12-17% kogutoodangu väärtusest). Tehnoloogiline laast, saepuru, puukoor. 38. Mis on tehnoloogiline laast Spetsiaalsetes raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükid (35-60 nurga all puidukiudude suuna suhtes). Sõltuvalt kasutuseesmärgist peab andma pikkuse ja paksuse alam- ja ülemmäära. Tooraine tselluloositööstuses, puitlaas- ja puitkiudplaatide tehases, hakkepuiduna hea kütus. 39. Mis on saepuru 1-5mm pikkused puiduosakesed (olenevalt saekaatri tüübist, lõiketera paksusest, puuliigist, puidu niiskusest). Kasutatakse tehnoloogilise toormena puitlaastplaatide tootmiseks, majade soojustamisel. 40. Mis on puukoor 10-12% saepalgi mahust. Kuiva koore kütteväärtus võrdub puidu kütteväärtusega, kuid kuivatamine kulukas. Küttematerjal (kui niiskus alla 40%). 41. Saagimine lihtlõikusega Esimese saagimisega saetakse palk soovitud paksusega plankudeks ja laudadeks. Plankude servamine toimub teises faasis

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
35 allalaadimist
Aiandus
11
doc

Aiandus

3) rabaturbal on suur veeimamisvõime, 4) rabaturvas sisaldab rohkem õhku, on poorsem. Rabaturba puudused: 1) pH on väga madal ja vajab enamiku kultuuride kasvatamiseks neutraliseerimist, 2) tekstuurilt on rabaturvas väga ebaühtlane ja vajab seetõttu enne kasutamist spetsiaaltöötlust või sõelumist. Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Turbasammal Turbasambla kasutamine kasvusubstraadina on levinud orhideede tootmises Uus-Meremaal. Turbasammal on happelise rektsiooniga ja hästi vett imav ning säilitav kasvusubstraat. Samuti on turbsamblal bakteritsiidne toime, mis on peamiselt tingitud happelisest reaktsioonist. Mineraalse päritoluga substraadid

Põllumajandus → Aianduse tehnoloogiad
120 allalaadimist
Nimetu
132
pdf

Nimetu

võivad materjalis tekkida erinevat tüüpi pinged, seega esinevad ka erinevad tugevused. Neist sagedasemad on tõmbe-, surve-, painde- ja nihketugevused, tähtsad on ka löögi- ja lõhestamistugevused ning kõvadus. Puidu mehaanilised omadused. Puidu survetugevus. Pidutehnoloogias jaotatakse puidule mõjuvad jõud välisteks ja sisesteks jõududeks. Jõud võivad puiduosakesi mõjutades põhjustada tõmbe- või survepingeid, mille tulemusena puiduosakesed jõudude mõjumise suunaliselt surutakse kokku ning jõudude toimel puidukiud moonduvad või murduvad. Seega võivad survejõud mõjuda nii piki puidukiude (radiaal- ja tangentsiaalsuunaliselt) kui ristikiudu. Survejõudude mõjul puidukeha esmalt surutakse kokku (väheneb kõrgus), seejärel ületades elastsuspiiri, deformeerub. Deformatsiooni iseloom sõltub puidu niiskussisaldusest ning ehitusest. Survetugevus (MPa)

Varia → Kategoriseerimata
105 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun