Kompostimisel vabanevad vesi, CO2 ja mineraal- ja väetusained. Kompostmassi temperatuur võib tõusta kuni 70 ºC. NÕUDED JÄÄTMETELE (kergelt biolagunevad, C/N (soodsaim 20-30osa C, 1 osa N) suhe peab olema õige, pH tase, ei tohi sisaldada mürke) PROTSESSILE (kompostisegu peab olema poorne, soe ja niiske) Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin ABPR- Animal by-products- loomsed kõrvalsaadused) Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu). MIDA KOMPOSTIDA?? JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber, lillemuld EI- suitsukonid, kile, lubi ja tuhk KOMPOSTIHUNNIK- umbes 1 m³ (et vältida külmumist)
Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Et kompostimine kulgeks normaalselt, on vaja täitsa teatavaid nõudeid. Kompostitav materjal peab olema bioloogiliselt hästi lagundatav. Süsivesikud ja valgud lagunevad kergesti; rasvad, vahad ja vaigud ning eriti puiduligniin aga raskesti. Toidujäätmed, muruniitmed ja puulehed kõdunevad soodsates oludes mõne kuuga. Kompostimisel laguned paberipraht kiiresti, prügilademes võivad paberilehed aga püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sada aastat. Kompostitav mass peab olema parajalt niiske. Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa, liigne niiskus tõrjub aga pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks. Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30%, soodne on 45-65%. Niiskus on
• Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. • Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Nõuded jäätmete kohta • Jäätmed olgu bioloogiliselt hästilagundatavad – Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti – Valgud lagunevad kergesti – Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti – Puiduligniin laguneb eriti raskesti. • Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga • Prügilademes võivad ajalehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sadakond aastat. • Purusta kogu lähtematerjal! pH • Enamikule bakteritest sobib vahemik 6 – 7,5 • Seentele sobib vahemik 5,5 – 8 • Protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks - Soodsaim C/N suhe on 20-30 Reaktorkompostimine sobib orgaaniliste jäätmete kiireks lagundamiseks
Koduskompostimine: Majapidamises tekib olulisel määral kompostimiskõlbulikke jäätmeid. Valminud komposti saab koduaias kasutada ning Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid. Koduskompostimine: a) Kompostihunnik- põhja panna õhulisi materjale ( oksad) b) Kompostihoidla Kompostitav materjal peab olema biolagundatav _ Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti _ Valgud lagunevad kergesti _ Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti _ Puiduligniin laguneb eriti raskesti. _ Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga _ Prügilademes võivad paberilehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sada aastat. Osakeste suurus: · Mida väiksemad osakesed, seda suurem on mikroobide tegevuseks avatud pind materjali ruumala kohta, kus bioloogilised protsessid saavad toimida. · Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab bioloogilist aktiivsust aine
Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti Valgud lagunevad kergesti Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti Puiduligniin laguneb eriti raskesti. Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga Prügilademes võivad paberilehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi
annaabi.ee 
