rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune või hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne, vahtral ja jalakal on ümmargune. 5.7. Kambium. Kambium ehk mähk ehk meristeemi riba ehk juudekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juured. 5.8. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht. Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist : sisemine kiht ehk niin elusate rakkude kiht Niine ülesanne on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. välimine kiht ehk korp koosneb surnud Muud näitajad mida kasutatakse
Lülipuidu mahuline kuivamine on väiksem kui maltspuidul. Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud on torutaolised käigud mille ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. (vertikaalsed ja horisontaalsed) Vaigukäikude sisepinnal asuvad parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäiku kahjustatakse, siis sealt eritub vaiku, tardub ja katab haava. Kabium tüve perifeerses osas. Seespoolt niint ja väljaspool puidukude, asub puidujuurdekasvu kiht ehk kambium (mähk). Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljaspool tekitab kambium koorerakke. Kuna kasvade puu mõõdud suurenevad peab ka kambium moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole. Teisejärgulised säsikiired ei ulati säsini
8. Vaigukäigud torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal-või horisontaal suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava. 9. Kambium (Mähk) puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke(ksüleem), millest moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke (floeem). 10. Säsikiired radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad niine , milles toitemahlad liiguvad lehtedest/okastest allapoole, puiduga ning moodustavad esmased säsikiired. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest,
vaike.Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud e parenhüümrakud,millel on hanemist ja paisumist.Puit ja niiskus-u=niiske puidu kogumass-absol kuiva võime eritada vaiku.Kui tüve vigastada,valgub vaik välja ja katab puidu mass/absol kuiva puidu mass(%-des).Paberi- ja paberimassi puhul haava.Kambium-tüve perifeerses osas,seespool niint ja väljaspool niiskuse mass/niiske materjali kogumass(%-des).Kiuseina küllastuspunkt- puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk.Kasvuperiidil mood see Männi ja kuuse rakuseinte küllastuspunkt ilmneb lülipuidus ca 26% niiskuse sissepoole ksüleemi,millest mood aastarõngad ja väljapoole tekitab koorerakke juures ja maltspuidus ca 30% niiskusel.Küllastuspunktis on rakuseinad e floeemi.Puu mõõtude suurenedes peab kambium enda ümber mood üha uusi niiskusest üleküllastunud,seda nim hügroskoopseks niiskuseks.Puidu
(piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses) ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Puidus esinevad vertikaalsed ja horisontaalsed vaigukäigud. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke e floeemi. Kuna kasvades puu mõõdud suurenevad, peab ka kambium moodustama juurde uusi kambiumrakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired Säsikiired on radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Need ühendavad niine, milles toitemahlad liiguvad
Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune võik hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne vahtral ja jalakal on ümmargune. Kambium. Kambium ehk mähk neristeemi riba ehk juurdekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juures. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist: *sisemine koht ehk niin – elusate rakkude koht Niine ülesandeks on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. *välimine kiht ehk korp – koosneb surnud rakkudest. Muud näitajad, ehk nn
annaabi.ee 
