põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on meil sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid (puidugraanuleid), hakkpuitu jm, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku jm. SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISEKS- Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. SEKi võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide
põrandalauana. Paber - Haab populaarne materjal paberitööstuses. Haaval on kerge, pehme ja ühtlase tekstuuriga hele ja hästi töödeldav puit, mille pind kipub lihvimisel karvaseks jääma. Haavapuu suurimaks miinuseks on tema omadus üsna kiirelt halliks minna. Seetõttu vajab puit korralikku viimistlust. Kuusk Pellet - Küttegraanuleid valmistatakse peamiselt kokkusurutud puidust (puidugraanulid) või muust orgaanilisest ainest. Puidugraanuleid valmistatakse enamasti kokkupressitud saepurust või muudest purustatud puidujääkidest. 7. Tead 2 -3 kohalikku metsa kasutavat ettevõtet, mida toodavad. Vikträ-aiamaju Greencube-elu/aiamaju, mille jaoks ei ole vaja ehitusluba Lihula küttekontor - toodab küttepuid
Schutzgemeinschaft Deutscher Wald (SDW). SDW asutati 1947 ja see on vanim kodanikualgatus Saksamaal. Saksamaal on neli ülikooli, kus saab õppida metsateadust. Metsandust saab õppida viies rakenduskõrgkoolis, kus antakse rohkem praktilise suunitlusega haridust. Tänapäeval on metsahariduse andmine Saksamaa metsaülemate üks keskseid ülesandeid. Samuti on Saksamaal olulisel kohal puupelletite ehk puidugraanulite tootmine. Saksamaa mitte ainult ei tooda kõrgekvaliteetseid puidugraanuleid, vaid lisaks sellele on nende siseriiklik tarbimine väga suur. Graanuleid kasutatakse enamasti elektrijaamades tööstusliku kütusena majapidamiste soojendamiseks. Puidupelletite aastatoodang Saksamaal oli 2012.a. 2,2 miljonit tonni, 17% rohkem kui 2011.a. Tootmisvõimsus kasvas 14,8% ja ulatus 3,1 miljoni tonnini. Pelletite tarbimine oli 2012.a. 1,7 miljonit tonni, kasv 21,4%. 2013. aastaks prognoositakse tootmismahule ja tootmisvõimsusele tagasihoidlikumaid
ühenduste) maksustamis- (subsideerimisskeeme) saadakse topelttulusid ja lüüakse kohalik turg segamini. Nt. Biodiisli tootjad USA-s saavad kohalikku keskkonnakaitselist toetust ja eksporditoetust (0.2 EUR/l), Euroopasse tuues (Hispaania, Saksamaa) veel lisasoodustusi biokütuste müümisel (aktsiisist vabastus 0.278 EUR/l). Selle tulemusena toodi USA-st Hispaaniasse 150 000 t (ligi 50% turumahust) ja Saksamaale 1 milj. t biodiislit. CO2 kvoot - Eestis toodetakse puidugraanuleid, briketti ja puusütt, see eksporditakse teistesse EU riikidesse, kus müüakse taastuvenergiaallikana ja saadakse nii maksusoodustusi õhusaaste vähendamise arvelt kui tulu kokkuhoitud CO2 kvoodi pealt. Euroopa Liidu eesmärgid CO2 osas EL liikmesriikide poolt seatud eesmärgid CO2 emissiiooni kahandamiseks. Baasaastaks on 1990. 2005.a
Poola metsad on vähem haiged kui naaberriikides Saksamaal ja Tsehhis. Kui Euroopa Liidus jääb metsi vähemaks, siis Poolas on nende pindala kasvanud.19 Maailma juhtiv keskkonnaorganisatsiooni World Wildlife Fund (WWF) on 2004. aastast alates võrrelnud illegaalse metsanduse olukorda Euroopa riikides. Enim on WWF hinnangul illegaalse metsandusega hädas Poola ja Iirimaa.20 Poola on üks suurimaid ümarpuidu toodanguga riike, 23 mln m³ aastas (kümne suurima seas).21 Ta toodab ka puidugraanuleid võimsusega 356 000 tonni aastas, kuigi potentsiaal võiks olla 1 660 000 tonni aastas. Poolas on mitmeid tõkkeid, mis takistavad saepuru kasutamist puidugraanulite tootmisel. Seal on palju väikesi saeveskeid, mis raskendavad puidugraanulite tegemiseks vajaliku tooraine kogumist. Teine takistus on see, et riigis on konkureerivaid kasutajaid, näiteks puitkiudplaatide tootjad. 22 Poolal on oluline koht Euroopa mööbli tööstuses. 2000. aastal oli Poolast pärit puitmööbli
Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid ehk puidugraanuleid, hakkpuitu, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku. · soojuse ja elektri koostootmine Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. Soojuse ja elektri koostootmist võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses,
toidujäätmeid. 5 erineva mahuga mudelit võimaldavad töödelda 75 – 1200 kg jäätmeid nädalas. 8 – 10 nädala pärast on lõhna- ja pisikutevaba kompost valmis kasutamiseks. Big Hanna unikaalne „flow-through” süsteem töötleb hügieeniliselt kõiki toidujäätmeid, kaasa arvatud kala ja liha. Jäätmed sisestatakse masina esiosas asuva ava kaudu ning kompost väljub automaatselt masina tagaosast. Protsess vajab absorbeerivat lisamaterjali, milleks kasutatakse tavaliselt puidugraanuleid. Protsessi käigus on tagatud lõhnade neutraliseerimine. Kompostimine Big Hannaga on lihtne, ökonoomne ning vajab minimaalset hooldust ja järelvalvet. HotRot HotRot In-vessel süsteemi kompostimisüksused on erineva võimsusega, töötlemismahuga 0,5 kuni 12 tonni jäätmeid päevas. Kompostimisprotsess ja valmis kompost ei eralda märkimisväärset lõhna. Lõhna vältimiseks kasutatakse biofiltrit.
annaabi.ee 
