nendevahelisi seoseid 3. Määrab tööde väljundid ja nende mõõtmise kriteeriumid 4. Viib läbi riskianalüüsi. Vajadusel lisab plaani töid 33. Kirjelda projektijuhi rolli. - Koostab ja kooskõlastab projekti ajaplaani 1. Jälgib, et kriitilise ahelaga varustatud ajaplaanid oleksid valmis enne projekti käiku laskmist 2. Juhib projekti kulgemist: keskendab tähelepanu kriitilisele ahelale ja puhvritele (mitte tööde teostamisele) 3. Reageerib olukorrale vastavalt puhvri seisule a. tõstab õigel ajal lipu b. koostab koos ressursijuhtidega varuplaane kriiside ületamiseks EHK 1. Kooskõlastab ressursijuhtidega vajalike ressursside kasutamise · Kooskõlastab tööd ja nende mõõdetavad tulemused · Lepib kokku töö tegemise orienteeruva aja osakonnas ja etteteatamise 2
tasakaal oluliseks puhversüsteemiks rakkude sisekeskkonnas. Kuna vere kaudu toimub metabolismi jääkproduktina tekkinud CO2 eemaldamine, siis on vere pH määramisel olulisel kohal karbonaatpuhver (pKa = 6,37). Tulenevalt lahustunud süsihappegaasi reaktsioonist veega on karbonaatpuhver tabelis 3.3 esitatust natuke keerulisem: CO2 + H2O H2CO3 (3.18) Lisaks neile ja paljudele teistele madalmolekulaarsetest komponentidest koosnevatele puhvritele mängivad ka osad makromolekulid (näit. valgud) raku pH kujundamisel olulist rolli. Valgud sisaldavad oma koostises hulgaliselt erinevaid ioniseeritavaid gruppe, millest osade pKa väärtused langevad füsioloogilise pH vahemikku. Kuna valgud esinevad rakus ja ka kehavedelikes (näiteks veri ja lümf) suhteliselt kõrgetes kontsentratsioonides ja lisaks sisaldab üks valgumolekul reeglina terve rea ioniseeritavaid gruppe, siis on ka valkudel oluline osa bioloogiliste lahuste
Jälgib, et probleem, mida projektiga lahendatakse oleks selge ja et lahendus sobib probleemi lahenduseks 2. Koostab projekti tegevusplaani (vajalikud tegevused ja nendevahelised seosed) lähtudes vajalikkuse loogikast 3. Määrab vajadusel osaprojektid/ allprojektid Projektijuht 1. Jälgib, et kriitilise ahelaga varustatud ajaplaanid oleksid valmis enne projekti käiku laskmist 2. Juhib projekti kulgemist: keskendab tähelepanu kriitilisele ahelale ja puhvritele (mitte tööde teostamisele) 3. Reageerib olukorrale vastavalt puhvri seisule a. tõstab õigel ajal lipu b. koostab koos ressursijuhtidega tegevusplaane kriiside ületamiseks *Planeerija ja projektijuhi rolli võib kanda ka üks ja seesama isik* Ressursijuht 1. Kasutab puhvrite andmeid ja planeerib, milline ressurss saab millise avatud töö 2. Arvestab tööde määramisel, milliste tööde puhul on ressursi järjepidevus absoluutselt vajalik
klotsi. Lisaks pneumaatilistele piduritele kasutatakse vagunitel ka mehaanilisi, käsitsi rakendata- vaid seisupidureid. Vagunite mõlemas otsas on puhvrid, mille ülesanne on leevendada haakimisel tekkivaid lööke vagunile. Tänu hüdraulilistele puhvritele väheneb haakimisel paratamatult tekkiv aeglustus, mistõttu vähenevad ka vagunis (vagunil) olevatele kaupadele neid kahjustada võivad inertsjõud. Veeremis ühendatakse vedur vaguni külge ja vagunid üksteise külge haakeseadme abil.