ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi"
luules ja juba sellepärast olid tema teosed erilised. Merilaas kirjutas lapseeast kuni surmani nii lasteraamatuid kui luuletusi. 9 Kersti Merilaas suri 8. märtsil 1986. Kolm viimast postuumselt ilmunud luuletust (,,Looming" 1986, nr. 3) mõjusid tookord vapustavalt oma kolmekordses armastuse jõus: ,,Kes ütles, et armastus on tugevam surmast?" KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiin, Sirje 1987. Kersti Merilaas. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Puhveli, Heino ja Kruus, Oskar 2000. Eesti kirjanike leksikon 2. Merilaas, Kersti. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.v-maarja.ee/index.php?part=gallery&i_id=633 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas http://www.v-maarja.ee/index.php?part=sm_tmpnl&nl_id=detsember,%202003&art_id=10 Lisa 1 Kersti Merilaas 11 Lisa 2
ainetel valminud samanimeline multifilm. Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "Nukitsamees", millest valmis samanimeline film 1981. aastal rezissöör Helle Karise käe all. ***** Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks.'' Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Kevade Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911
Kõige võimsam kuninganna oli Puduhepa (Hattusilise III naine 1275 – 1250 ema). Mõnedel lepigutel on 2 pitsatit – tema ja ta naise. RELIGIOON – polüteism; 3 tähtsamat jumalat: Tormijumal (taevajumal, Hattuša jumal) Päikesejumalanna (Arinna) Nende poeg (Sharruma) Kasutasid religioossetel asjaajamistel hati keelt (hattidel kiri puudus). ÕIGUSKULTUUR – seadusekogumik pärineb 1650 – 1500 ema, hiljem lisandused, eesti keelde tõlgitud Jaan Puhveli poolt. Seekel – 13-14 g hõbedat. 1 Bütsants Ajalugu jaguneb tinglikult 2 faasi: Ida – Rooma ajajärk (395 – 7 saj lõpp) Bütsantsi ajajärk ( 7 saj lõpp – 1453) IDA – ROOMA AJAJÄRK: Ida – Rooma imp asutamine, läänealade ja I –R ühendamise püüdlused, võitlus ülemvõimu pärast Lähis – Idas. 1) imp asutamine – 306 a sai keisriks Constantinus ( - 337)
annaabi.ee 
