Lapseiga isikliku hügieeni eest hoolitsemise ja riietumise oskuste omandamine. Noorukiiga tuleb pöörata erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse mitmesuguseid riietumis- ja juukselõikusstiile. Täiskasvanueas võivad nimetatud toimingud varieeruda, olenevalt tööst ja vaba aja harrastustest. Vanas eas tekkivad raskused puhtusepidamise ja riietumisega ( füüsilised piirangud). Väikelapseeas on täielik sõltuvus teisest inimestest Lapseeas iseseisvus pidevalt kasvab Noorukieas saavutatakse täielik iseseisvus See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus. Elukaare lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste abist sõltuvaks. Bioloogilised: nahk ja nahapigmentatsioon,
Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat initsiatiiv süütunne (moraalsus?; selles eas õpitakse kiiresti ja meelsasti, laps on avatud, aktiivne) kooliiga 6 12 eluaastat töökus ja kompetentsus noorukiiga rolli leidmine - rolli määramatus Igat perioodi hõlmav vanusevahemik, perioodi nimetus, eesmärk, arenguülesanne. Loengumaterjalid.
Selles staadiumis kujunenu võiks kõlada veendumusena: "Ma olen see, mida ma usun mul olevat ja mulle antavat." Varajane lapsepõlv (1-3) autonoomsus või häbi, kahtlus. Teise staadiumi põhitähendus on seotud kiire, muskulaarse arengu ja rääkima hakkamisega, eristus-ja järeldusvõime kasvuga. Paljude tegevuste kaudu hakkab laps kogema oma autonoomset tahet. Ta kogeb ka ebavõrdsust oma tahte ja võimete ning vanema ja iseenda vahel. Sellesse ikka langeb ka puhtusepidamise õpetamine, mille erilise ranguse ja nõudlikkuse korral võib areneda neurootiline tüüp, kes on kitsi, alalhoidlik ja piinlikult täpne. Kogu see staadium kujutab endast võitlust autonoomia eest. Niipea kui laps tunneb end omil jalul kindlamalt, õpib ta nägema maailma läbi oma "mina". Kui väline kontroll on olnud liiga varane ja karm võib laps muutuda vaenulikuks ja kangekaelseks. Vaba tahte tunnetamise ontogeneetiline allikas on enesekontrolli
kasvama nende suuruseks. õppimiskoht, amet ja toimetulekuvahendid Erinevate vanuseetappide arenguväljakutsed Eriksoni järgi on järgmised. 31 Imik Põhi(alus)turvalise sündi Kiindumussuhte loomine Põngerjas e. maimik Motoorsete oskuste ja kõne õppimine Puhtusepidamise õppimine Eraldumine emast, tutvumine teiste inimestega Esimeste käitumisreeglite õppimine Mänguiga e. koolieelik Peenmotoorika oskuste areng Mängu ja fantaasia areng Sõprussuhete loomine Sotsiaalsete oskuste omandamine Oma soo määratlemine –tüdrukuks/poisiks kasvamine Kooliküpsus Kooliiga Kooliminek ja koolis õppimine
annaabi.ee 
