Francois d'Alencon, s 1554, suri 1584 tuberkuloosi; lisaks kuulus tütar Marguerite, kes abiellus Navarra Henri'ga ja sai kuulsaks kuninganna Margot' nime all. Kahjuks kestis tema dünastia vaid 1589nda aastani, kui suri tema viimane poeg, sedagi vägivaldselt. Kehtiva troonipärimiskorra kohaselt sai tema järglaseks Navarra Henri Bourbon, kes sai tegelikult troonile alles 1594. aastal, astudes selleks 1593. aastal katoliku usku. Tema samm oli tegelikult puhtpoliitiline, sest ta oli usuküsimustes ükskõikne. Tuntuks on saanud kuninga ajalooline lause: "Pariis väärib üht missat." Tegemist oli targa ja riiklikult mõtleva valitsejaga, kes eelistas kuningana astuda säilinud pealinna, näha pariislasi elavatena ega tahtnud üle oma rahva laipade ja linna varemete troonile jõuda. Laipu ja varemeid oli olnud juba küllalt alates 1560ndaist aastaist oli Prantsusmaa olnud pidevate usuliste kokkupõrgete lahinguväljaks; tõeline kodusõda vallandus aga 1572
o Parasjagu oli käimas Peloponnesose sõda Sparta ja Ateena vahel 431-404; sai alguse Sparta liitlase Korintose ja Ateena kaubanduslikust konkurentsist tulenenud konfliktist. Ateena sai lüüa nii maal kui merel ning pidi nälja pärast lõpuks piirajatele alla andma. Sellest sõjast sai alguse Kreeka poliste langus. Taunib uuemaid ideid, eelistab alalhoidlikkust. Hinnatavamad teosed: ,,Ratsanikud" puhtpoliitiline komöödia Peloponnesose sõja iga hinna eest jätkamise vastu. Komöödia peategelane on poolkurt vanamees Demos (kr 'rahvas'), keda eksitavad sõjapartei juhid, eriti Kleon. ,,Pilved" naeruvääristab Sokratest, kes tema arvates levitas kõiki kaasaegseid hukutavaid ideid. ,,Konnad" siingi pilkab Aristophanes moodsaid vaateid, kuid seekord mitte filosoofias, vaid kirjanduses.
2) Põhiseadus ei näe ette rahvaalgatuse õigust. Rahvaalgatuse pooldajad näevad rahvaalgatuses võimalust mõjutada rahvast võõranduvat seadusandjat. Ka see väide on paikapidamatu, sest rahvale rahvaalgatuse õiguse andmine on poliitilise kokkuleppe ja otstarbekuse küsimus, mitte aga juriidiline küsimus. Rahvast võõranduva seadusandja mõjutamiseks on ka teisi võimalusi, eeskätt järjekordsed parlamendivalimised. 3) Rahvas ei saa presidenti otse valida. See on puhtpoliitiline argument. Eesti presidendi praegused volitused ei anna alust esitada mingeid juriidilisi argumente selle kasuks, et rahval peab olema presidendi valimise õigus. Presidendi valimise viis oli poliitilise kokkuleppe ja otstarbekuse küsimus. Puhtjuriidiliselt sõltub presidendi pädevus mitte tema valimise viisist, vaid põhiseadusest ja põhiseaduse väljatöötamisel saavutatud kokkulepetest, loomulikult ka põhiseaduse hilisemast rakenduspraktikast. 76
tuua,» «Ehee!» ütles Bonacieux, patsutades täis rahapungale,. millest kostis hõbeda kõlinat. «Mis te selle peale ütlete,. Proua jutlustaja?» «Kust saite selle raha?» «Teie ei aima seda?» 191 «Kas kardinalilt?» «Temalt ja minu sõbralt krahv de Rocheforfilt.» «Krahv de Rocheforfilt? Tema oligi ju minu röövija.» «Võimalik, proua.» «Ja teie võtate vastu raha sellelt mehelt?» «Kas te ei öelnud siis mulle, et see oli puhtpoliitiline vangistus?» «Jah, aga selle eesmärgiks oli sundida mind oma käskijannat reetma ja minult piinamise abil tunnistusi välja pressida, mis oleksid võinud hädaohtu saata minu kõrge käskijanna au ja võib-olla isegi elu.» «Proua,» sõnas Bonacieux, «teie kõrge käskijanna on truudusetu hispaanlanna. Mis kardinal teeb, on hästi tehtud.» «Härra, ma teadsin, et olete argpüks, ihnuskoi ja loll,» ütles noor naine, «aga ma ei teadnud, et olete ka alatu!» «Proua, mis te räägite
annaabi.ee 
