Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad - prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lôpuni mineraalid
Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid toituvad lagunemata või vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lõpuni
ladvatule vahel. Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules. Keskealisi puistuid ründavad tavaliselt peale tulekahju üraskid jt tüvekahjurid ja puistu võib hävida hiljem nende tõttu. Vanemad paksukorbalised männid kahjustuvad vähem, kuid neilgi peatub mingiks ajaks kasv ja nad võivad muutuda vastuvõtlikumas haigustele ja kahjuritele. Rohttaimedel ja puhmastel hävivad paapealsed osad. Juurte saatus sõltub pinnasest, paksema kõdu või turba korral põlevad ära ka need. Pinnatules süttivad ka üksikud või grupiti laasumata okaspuud, mis põlevad ära ladvani. Põlemise iseärasuste alusel jagatakse pinnatuli kiirelt üle põlevaks ja püsivaks, intensiivsuse järgi nõrgaks, keskmiseks ja tugevaks. Püsiv tuli levib aeglaselt ja on kergem kustutada, kuid kahjustab puid ja pinnast rohkem.
· OHT: võõrliigid · Kõrbepiirkonnas on sademeid 80-250 mm/a. o Palju jõed lõppevad soolajärvedes mitte ookeanis. Soolajärvede ümber paksulehelised maltsalised. o Kuivalembesed põõsastikud. o Lehed on väikesed ja nahkjad, et minimiseerida vee aurumist. o Juured on hästi arenenud. o Oaasid puuvilja- ja viinamarjakasvatus. o Leidub naftat. · Andide eelmäestikes on poolkõrb. o Viigikaktused, puhmastel võivad puududa rohelised varred ja lehed selleks, et vett kokku hoida. o Mägede vahel tugevad tuuled, mis tõstavad õhku tolmusambaid. o Andides paari kilomeetri kõrgusel on taimkate vastu maad surutud. Leiduvad harvad rohututid. Padjanditena kaktused. o Argentina-Tsiili piiril leiduvad araukaaria metsad. Suuremate puude keskmine vanus on 400-500 aastat. Sellised kasvasid ka dinosauruste ajal.
..3 x 0,8...1,5 cm, ümara kuni sämpunud tipuga, nahkjad, pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, pruunikate täppidega. Lehed püsivad taimedel 2-4 aastat. Õied: 3-12 kaupa tipmistes rippuvates kobarates, kellukjad, valkjad kuni roosakad, 4 üsna suure tipmega, V-VI, hilissuvel esineb kohati järelõitsemist. Viljad: kerajad marjad, algul valged, valminult tumepunased, marjad vitamiini ja orgaaniliste hapete rikkad, püsivad puhmastel kuni talveni, VIII-IX. Marju kasutatakse hoidiste, keediste, veini jne. valmistamiseks, nad sisaldavad kuni 85 % vett, 8,5..12 % suhkruid, kuni 2 % happeid ja kuni 0,075 % bensoehapet. Hea pohlamets annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad. Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele
annaabi.ee 
