tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel. Teose tegevuse aeg, taustsüsteem: II maailmasõda, nii rindel kui ka puhkusel Lühikokkuvõte: Raamat algab sellega, et venelased suruvad sakslaseid tagasi II maailmasõja ajal. Peategelane Ernst Graeber saab puhkuseloa peale kahte aastat ning loodab sõita enda vanemate juurde. Saabudes kodulinna on ta õnnelik, kuni ta näeb esimesi varemeid. Edasi, enda tänava poole kõndides näeb ta, et ainult üksikud majad veel seisavad. Ta proovis leida oma vanemaid, aga peale ebaõnnestunut katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult. Nad
käis, siis otsustatigi viimast veidi klobida. Himmelstoß aga ei saanud kunagi teada, kes seda temaga teinud oli.. Järgmisena sureb Haie Westhus, kellele sai saatuslikuks selga saadud tabamus. Need mehed, kes ei hukku lahinguväljal on vaimselt siiski ammu juba surnud. Nad pole hulluks läinud vaid tänu sellele, et nad võtavad juhtunut huumoriga, see on ainus viis suutmaks sõdurina jätkata. Peagi saabub aeg, mil Paul saab puhkuseloa ning sõidab koju. Kaks nädalat puhkust ning seejärel peab ta minema Heidelagerisse õppekursustele. Kui Bäumer koju jõuab, saab ta teada, et tema ema on haige. Tema isa ja kõik teised pärivad sõja kohta, kuid Paul ei tahaks sellest üldse rääkida, sest ta teab, et teda ei mõisteta ning inimesed ei saa aru, mida see sõda õigupoolest tähendab. Ainuke, kes midagi ei küsi, on tema ema. Paul tunneb kodus olle ängistust ning ta ei saa kusagil rahu. Ta ei oska isegi omaenda toas
Himmelstof käis igal õhtul kõrtsis napsutamas. Poisid klobisid Himmelstofi läbi, kuid too ei saanud teada kes seda temaga tegi. Pärast Kemmerichi suri järgmisena rindel Haie Westhus, ta sai selga tabamuse. Mehede kes pole veel surma saanud, on vaimselt väga raskes olukorras. Sõda muudab inimest väga palju. Vaimselt oli kõigil väga raske. Nad pole hulluks läinud vaid tänu sellele, et nad võtavad seda olukorda huumoriga. Paul saab puhkuseloa ja sõidab koju. Ta veetis kaks nädalat puhkusel. Bäumer oli kuulnud ema haigusestumisest. Emal oli vähk. Pauli õde oli esimene, kes ta kodus vastu võttis. Õde oli üllatunud, et Paul sõjast koju saabus. Isa päris sõja kohta, kuid Paul ei tahtnud sellest üldse rääkida. Ta teadis, et inimesed ei mõista sõda, nad ei saa aru selle tegelikkusest. Ainuke, kes midagi ei küsi oli ema. Paul tunneb kodus olles ängistust ja ta ei saa rahu. Ta tunneks nagu oleks kodust võõrandunud
hispaania kuningale. Louis XIII kutsus oma naise Anna ballile, kuhu palus kaela panna kalli kaelakee, mille ta annale kinkis. Kuninganna Anna andis aga ju selle hoopis Buckinghamile ära. Proua Bonaxieus kuulis aga kugu juttu pealt ja luba kuningannale, et ta saadab oma mehe Londonisse Buckinghami juurde kee tagasi tooma. Mees aga polnud nõus sinna minema. Pr bona kohtas d.a'd, kes oli nõus londonisse minema. Ta sai Trevillelt puhkuseloa ning temaga tulid kaasa ka Athos, Portos, Aramis. Nemad aga pudenesid tee peal. Sadamas tapsid DA ja ta ori ühe mehe ning võtsid ülepääsuloa. Nad said londonisse ning kohtusid ka Buckinghamiga. Kirjast oli oda läbi käinud. Aga Buckingham sai ikka kõigest teada. Kui ta Hakkas väärtuslikku keed D.A andma, avastas, et kaks pärli on kadunud. Ta vangistas kullaseppa enda juurde, et ta lahkuda ei saaks ning talle maksti topelt tasu. Ket t sai 2 päeva pärast valmis.
annaabi.ee 
