paiknevate (väike)tööstuste ja teenindusettevõtete sulgemine, kõrge töötus maapiirkondades ja väikekeskustes, ränne suurkeskustesse, välisränne suurkeskustesse; · hajutavatena: maa ja kinnisvara hindade kasv ning liikluse ja saasteolukorra halvenemine suurkeskustes, valglinnastumine, tööstuse ja töökohtade haju(ta)mine suurtest linnadest, puhkemajandus ja puhkuseaja osakaalu tõus elulaadis, elanike mobiilsuse kasv, rohelise elulaadi väärtustamine, töö- ja elukohtade paigutumine looduslikult ja kultuuriliselt meeldivatesse kohtadesse; · nii koondavate kui hajutavatena on elukoha-eelistuse väärtushinnangud, kus koondavateks on peamiselt sundvalikutest tulenevad üldised hoiakud, nt töökoht linnas, hajutavateks aga puhke-eelistustest ja hobidest tulenevad valikud.
ettenägematute juhtumite korral. Näiteks kahju ära hoidmine avarii korral. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, asendajalt, rasedatelt. Ületunnitöö hüvitamine võib toimuda vaba aja andmisega võrdses ulatuses ületunnitöö ulatuses, või rahaga. Hüvitise suurus rahas on ületunnitöö puhul 1,5kordne tunnitasu. 18. Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud? Töölepingu seadus näeb töötajale ette igapäevase puhkuseaja. Töötajale peab 7päevase ajavahemiku jooksul jäääma vähemal 48h järjestikust puhkeaega. Eeldatakse, et see on laupäeval ja pühapäeval. Pühade ja tähtpäevade seadus. 19. Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse? Osaline tööaeg - tööandja on kokku leppinud töötajaga, et ta töötab osa täistööajas või lühendatud tööajaga. Tuleb silmas pidada tööandja kohustust pakkuda täistööajaga töötajale osalise tööajaga töötamise võimalusest ja vastupidi
2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste rasked hingelised kannatused (VÕS § 134 lg 3); 3) vabaduse võtmise ja isikuõiguste rikkumiste korral, eelkõige isiku au haavamisel (VÕS § 134 lg 2); 4) muudel seaduses sätestatud juhtudel (nt pakettreisilepingu rikkumise korral võib reisija vastavalt VÕS § 877 lg-le 2 nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest). VÕS toob välja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse järgmistel juhtudel: 1. kahju hüvitamine teise isiku surma põhjustamisel (VÕS § 129) 2. kahju hüvitamine kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisel (VÕS § 130); 3. kahju hüvitamine asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral (VÕS § 132); 4. hinnavahe hüvitamine (VÕS §135). § 129. VARALISE KAHJU HÜVITAMINE SURMA PÕHJUSTAMISE KORRAL
2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste rasked hingelised kannatused (VÕS § 134 lg 3); 3) vabaduse võtmise ja isikuõiguste rikkumiste korral, eelkõige isiku au haavamisel (VÕS § 134 lg 2); 4) muudel seaduses sätestatud juhtudel (nt pakettreisilepingu rikkumise korral võib reisija vastavalt VÕS § 877 lg-le 2 nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest). 53 Üldjuhul ei saa lepingulistest suhetest mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise
2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste rasked hingelised kannatused (VÕS § 134 lg 3); 3) vabaduse võtmise ja isikuõiguste rikkumiste korral, eelkõige isiku au haavamisel (VÕS § 134 lg 2); 4) muudel seaduses sätestatud juhtudel (nt pakettreisilepingu rikkumise korral võib reisija vastavalt VÕS § 877 lg-le 2 nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest). 53 Üldjuhul ei saa lepingulistest suhetest mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise