vajadust Mõelda rohkem töötajate heaolule ning eriti nende tervisele. Töötajad ei ole rahul sellega, et peavad pidevalt saalis ringi käima ja püsti seisma, nad sooviksid vahepeal ka istuda (saalis võiksid olla toolid kuhu vahest istuda, et puhata, sest pidevalt seismine kurnab töötajaid rohkem). Tööandja võiks võimaldada töö juures töötajatele paremad tingimused lõuna veetmiseks. (Lahenduseks korralike puhkeruumide olemasolu.) Kaupluse kaunistamine pühade perioodil, et kliendil oleks meeldivam poodi külastada. Hinnasiltide välja lõikamiseks lõikuri soetada. Puhtuse paremaks tagamiseks tolmuimeja soetada. Inventuure võiks läbi viima hakata elektroonilisel kujul mitte paberkandjal. Sobilik oleks aina suurenevale töökoormusele vastav palk. 14 3. ETTEPANEKUD MOTIVATSIOONITASEME TÕSTMISEKS
Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes kasvukohtades kasutatakse ka haljastuses. Väga väärtusliku, vees mittemädaneva puiduga puuliik. Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Vastupidav vesikeskkonnas ja näiteks Veneetsia linna majad on ehitatud merre rammitud sanglepa vaiadele. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt üksikpuudena, vanades parkides ka vesiste, liikuva põhjaveega paikade haljastamiseks. Alnus incana (L.) Moench hall lepp e. valge lepp Võrdlemisi varjutaluv, noorelt väga kiirekasvuline ning suure biomassi produktsiooniga
IV. Viljad: ,,käbid" kinnituvad selgelt raagudele, kuni 2 cm pikad, seeme kitsa tiivaga, 1000 seemne mass 0,5......1,5 gr., X. Annab hästi kännuvõsu kõrge eani. Üsna valgusnõudlik puuliik, juurestik sõltuvalt pinnasest maapinnalähedane ja laiuv või sügavamale tungiv. Puit muutub õhuga kokku puutudes tumepunakaks, erikaal 0,52 gr/cm³. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. 28. Perekond valgepöök ja harilik valgepöök Harilik valgepöök (Carpinus betulus L.) [bétulus] Betulus kasetaoline. Kuni 20 (25) m kõrgune ja eriti üksikpuuna kasvades jämedatüveline ümaravõraline puu kasvab Lõuna- ja Kesk-Euroopas, samuti Kaukaasias, tõustes mägedes kuni 800
liikuva põhjaveega aladel lodudel, samuti liivastel rannikualadel, jõgede, järvede kallastel. Kõrgeimad puud meil kuni 30,5 m (Järvselja). · Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. · Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Vastupidav vesikeskkonnas ja näiteks Veneetsia linna majad on ehitatud merre rammitud sanglepa vaiadele. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. · Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt üksikpuudena, vanades parkides ka vesiste, liikuva põhjaveega paikade haljastamiseks. 31. Harilik valgepöök (Carpinus betulus) ja harilik pöök (Fagus sylvatica)
kaupa, III-IV. Viljad: ,,käbid" kinnituvad selgelt raagudele, kuni 2 cm pikad, seeme kitsa tiivaga, 1000 seemne mass 0,5......1,5 gr., X. Annab hästi kännuvõsu kõrge eani. Üsna valgusnõudlik puuliik, juurestik sõltuvalt pinnasest maapinnalähedane ja laiuv või sügavamale tungiv. Puit muutub õhuga kokku puutudes tumepunakaks, erikaal 0,52 gr/cm³. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Vastupidav vesikeskkonnas ja näiteks Veneetsia linna majad on ehitatud merre rammitud sanglepa vaiadele. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. Sanglepikud moodustasid 2004 a. andmetel 3,2 % Eesti metsadest ehk 67500 hektarit, üldtagavaraga 15,8 milj. tm. Keskmine hektaritagavara oli 234 tm/ha, keskmine boniteet 2,3 keskmine puistute vanus 49 aastat, keskmine kõrgus 17,1 m, aastane tagavara juurdekasv 5,4