lööki minutis). Naiste pulss on kehalisel treeningul umbes 5–7 löögi võrra kiirem. Pulsisagedus on madalam lamades ja kõrgeim püsti seistes. Mida suurem on kehaline pingutus, seda kiirem on pulss. Äärmise pingutuse korral võib pulss tõusta kuni 210–240 löögini minutis. Puhkepulss – see on pulsisagedus minutis, kui süda töötab puhkeolekus. Parim aeg selle mõõtmiseks on hommikul enne voodist tõusmist. Keskmiselt on inimesel normaalse seisundi puhul puhkepulsi sageduseks 60–80 lööki minutis. Mida paremas vormis on inimene, seda rohkem suudab ta süda ühe löögiga verd pumbata, mistõttu heas füüsilises vormis inimestel on madalam puhkepulss. See võib olla kuni 40 lööki minutis, tippsportlastel isegi alla 30 löögi minutis. Treenimata inimestel peab süda töötama kiiremini ehk suurendama pulsisagedust, et transportida vajalikul hulgal hapnikurikast verd elunditesse. Ebatavaliselt kõrge puhkepulss viitab sellele, et oled ennast üle
Intensiivse intervalltreeningu ajal tõuseb sportlase pulss kergesti maksimumini . 185.200 löögile minutis. Kui aga pulss langeb puhkepausi ajal 120-le, on ATP-KP süsteem taastunud ja võib alustada uut lõiku voi harjutust. Taastumine ja pulsisagedus anaeroobsetes energiasusteemides: Täielik taastumine Taastumine treeningu ajal Pulsi taastumise taseATP-KP 2.3 min 1.3 min 120 looki/minLaktaadisusteem 1,5.3 t 5.15 min 90.100 looki/min Soodsaid nihkeid vastupidavuse arengus näitab puhkepulsi (moodetakse hommikul pärast ärkamist) alanemine. Pole kahtlust, et väga tahtis vastupidavusalade treeningus on hea tehnika. Visuaalselt avaldub see kiires rütmis, liigutuste koordineerituses, lihtsuses, kerguse ja lõdvestuse säilitamises ka kiire tempo juures. Väline lihtsus ja kooskõla saavutatakse inertsjõudude parema ärakasutamise, lihaste elastsusenergia efektiivsema rakendamisega,väiksemate kiirusekadudega liigutuste tsüklis, efektiivsema energiakindlustusega jne
vastupidavustreening (nõrgestab immuunsüsteemi, vastuvõtlikkus haigustele suureneb), kasutada täiendavalt Zn ja Cu (kestval vastupidavuskoormusel, tugevdavad immuunsust)Meetmed ületreeningu korral. Langeta koormust, tee treeningpause, analüüsi treeningplaani, puhka, lõõgastu, käi looduses, passiivne puhkus vastunäidustatud, vitamiinirikas toit, toidulisandid, taastumisprotseduurid vajalikud. Südame löögisageduse diagnostiline väärtus ületreeningu hindamisel. Hommikune puhkepulsi tõus 4-5 l/min näitab ebapiisavat puhkust, pulsimõõtmine aitab ennetada ületreeningut, soovitav on pidada treeningpäevikut, ennetamine parem kui ravi. Ületreeningu mehhanism. Palju teooriaid ületreeningu kohta-kuid ühtset seisukohta ei ole. Peamiseks loetakse sügavaid häireid ketis-hüpotalamus-hüpofüüs-neerupealised. Ületreening tekib siis, kui rikutakse organismi koormustaluvuse seaduspärasusi. Psühholoogilised muutused ületreeningu korral.
kestev samade harjutuste sooritamine, liialt intensiivne vastupidavuskoormus, liialt kiire vigastuse või haigusjärgne taasalustamine. Meetmed ületreeningu korral. Langeta koormust, tee treeningpause, analüüsi treeningplaani, puhka, lõõgastu, käi looduses, passiivne puhkus vastunäidustatud, vitamiinirikas toit, toidulisandid, taastumisprotseduurid vajalikud. Südame löögisageduse diagnostiline väärtus ületreeningu hindamisel Hommikune puhkepulsi tõus 4-5 l/min näitab ebapiisavat puhkust, pulsimõõtmine aitab ennetada ületreeningut, soovitav on pidada treeningpäevikut, ennetamine parem kui ravi. Psühholoogilised muutused ületreeningu korral. Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad.