põhimõtteid metsanduses. Metsavaesed arengumaad, näiteks India, sõltuvad oma vähestest metsavarudest: mets on elatusvahend, peamine energia- ja sageli ka toiduallikas, pakub varju kuumuse ja põua eest, annab ravimtaimi jm. Metsavaesed arenenud riigid, nagu Holland, impordivad metsarikastest riikidest metsandustooteid ning -teenuseid. Nad väärtustavad oma väheseid metsi ning kasutavad metsi peamiselt keskkonnakaitse ja puhkeotstarbel Kultuurpuistute ja istandike tunnused, nende pindala maailmas ja selle trendid. Istandike roll puiduvarumises. Riigid, kus paiknevad suurimad istandike pindalad. Tööstusliku toormena tarbepuidu tootmiseks kasvatatavate ning keskkonnakaitse funktsioonideks kasvatatavate istandike vahekord. Kultuurpuistute ja istandike kogupindala oli sajandivahetusel 204 miljonit hektarit ehk peaaegu 5 %. Seega on valdav enamus metsadest loodusliku päritoluga . GFRA 2010 andmetel oli kultuurpuistute
vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav
Kogu toodangut ei tarbita, osa suundub "kapitali lattu", osa jäätmeteks. Ka tarbimine tekitab jäätmeid. Saastamist võib vaadelda mitmeti. Ökonomistid eelistavad seda vaadata kui materjali ladu, mis on keskkonnas. Ökoloogid vaatlevad seda kui voogu, mis mõjutab looduskeskkonda. Erinevate keskkonnafunktsioonide pakkuja näiteks sobib jõgi. See on ressursside allikas kalanduse mõttes. See on koht, kuhu lastakse jäätmeid. Jõgi pakub naudingulisi hüvesid, mida kasutatakse puhkeotstarbel. Tal on elu toetav funktsioon erinevatele organismidele. Kõik neli funktsiooni saavad koos eksisteerida. Hetkel, mil jäätmeid tekib rohkem kui on jõe assimileerimisvõime, ei teki mitte ainult saastatuse probleem, aga ka teised funktsioonid on häiritud (kalad ei kasva või pannakse kasvandus kinni, kuna inimeste tervis võib kannatada; inimesed ei taha seal ujuda jms, vee ökosüsteem on häiritud. Globaalne kliimamuutus on näide majandustegevuse ja keskkonna funktsioonide
Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 2003.a. seisuga 25,8 % Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. 2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja
annaabi.ee 
