esteetiliselt soodsaks keskkonnaks, maastikukasutuse sellekohase suunamisega, tehislike vormide seostamise loodusega. Maastikuarhitektid koostavad projekte eesmärgiga muuta ja kavandada inimtegevust, et see oleks • visuaalselt kui funktsionaalselt vastuvõetav, loodusele võimalikult kahjutu Maastikuarhitektid kavandavad: • puhkealasid ja matkaradasid, • kujundavad parke, puhkemetsi ja golfiväljakuid • planeerivad jalgrattatee või maantee paigutust maastikul • kujundavad teede ümbrust • koostavad kaevanduste rekultiveerimise kavasid • jm. Oluline on maastikuarhitektuuris Säästva arengu põhimõtte järgi käitumine, mis oleviku põhinõudeid arvestades peab silmas tuleviku vajadusi ja võimalusi. Eesti maastiku- ja aiandusarhitektuuri on mõjutanud oluliselt Saksamaa.
· Reservaat- mitmes Ameerika riigis maa-ala, kuhu on tõrjutud elama pärismaalased (indiaanlased, aborigeenid jne). · Sihtkaitsevöönd- üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.Sihtkaitsevööndisse arvatakse sageli näiteks puisniite ja hooldatavaid puhkemetsi · Piiranguvöönd-üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud. · Hoiuala-kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.Eestis on 2007
Jaotatakse:loodusreservaadiks,sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Reservaat- mitmes Ameerika riigis maa-ala, kuhu on tõrjutud elama pärismaalased (indiaanlased, aborigeenid jne). Sihtkaitsevöönd- üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.Sihtkaitsevööndisse arvatakse sageli näiteks puisniite ja hooldatavaid puhkemetsi Piiranguvöönd-üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud. Hoiuala-kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.Eestis on 2007
Väidetakse, et suunavad/innustavad meetmed on efektiivsemad, kuigi ei anna kohest tulemust. 4.3.2 Rekreatsiooni, puhkealade ja -rajatiste planeerimine Rekreatsiooni/puhkemajanduse planeerimine Pröbstl jt (2010) on toonud looduslikel aladel rekreatsiooni planeerimise kohta Euroopas üldistatult välja järgmist. Euroopas toimub rekreatsiooni planeerimine riiklikul tasandil näiteks Saksamaal, kus Müncheni ja Augsburgi piirkonna regionaalplaneeringuga on kavandatud puhkemetsi. Eriti sobilik on riiklikul tasandil planeerimine linnalähialadel ja tiheda asutusega aladel. Üldisemal tasandil rekreatsiooni planeerimist soovitatakse viia läbi koos kaitstavate alade/looduskaitse 93 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine planeerimisega. Paljudes riikides on rekreatsioon ja loodusturism üks oluline
Kõik väga tänapäevaselt kõlavad põhimõtted, ent 150 a tagasi ülimalt radikaalsed. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 157 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Olmsted ja tema kompanjonid planeerisid parke ja linnade pargisüsteeme, teid, väljakuid, puhkemetsi, surnuaedu, eeslinnu, ülikoolilinnakuid jm. paljudes USA ja Kanada linnades. Ka oli Olmsted üks eestvedajaid Niagara kose kaitse alla võtmisel. Prospect Park, Brooklyn 1866-67 Riverside'i eeslinn, Chicago 1869 UUE PARGITÜÜBI JÕULINE ARENG EUROOPAS Tööstuse areng Euroopas 19. sajandil, kõrge iive ja tööpuudus maal põhjustas suurlinnade kasvu. Linnade laienemist võrreldi vähktõvega. Maahinnad suurlinnades olid kõrged, seetõttu oli kasulik