metsasus suureneb aastaks 2030 58%-le. Probleemid: . rangelt kaitstavate metsade osakaal ei ole piisav kindlustamaks kõikide Eesti looduslike metsaliikide säilimist; . raied on koondunud okasmetsadesse, samas jääb lehtpuitu kasutamata ja tekib üha juurde lehtpuuvõsa; . erametsades ei tagata väärtuslike okas- ja lehtpuistute piisavat uuenemist; . ebaseaduslike raiete hulk on suur ja nendega tekitatakse keskkonnale suurt kahju; . on risk ületada puhkemaastike taluvuse piire; . erametsamaale jäävad kultuurmaastikud on hääbumas.
majanduse arendamiseks vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt kahjustamata. Arengukava toob välja, et turismi ja puhkemajanduse areng on teiste majandussektorite seas üks kõige enam maastike ümberkujundamist mõjutavatest tegevustest. Seega on ka arengukava üheks ülesandeks maastikuliste väärtuste säilitamise ja turismi arengu vahel tasakaalu leidmine. Täiendavalt on turismisektoriga seotud metsamajanduse planeerimine koos puhkemaastike kavandamise ning kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamisega
Osalt sihipärane, osalt ettekavatsematu ja soovimatu liikide introduktsioon tekitas olemasolevates ökosüsteemides kohati suuri muudatusi. Näiteks küülikute viimine Austraaliasse. Ka Kanaari saarte originaalsed ökosüsteemid on peaaegu täielikult asendunud uutega. Tööstusrevolutsioon soodustas veelgi antropogeensete ökosüsteemide laienemist ning tõi uute nähtustena kaasa õhu ja vee saastamise. Linnade kiire areng tingis vajaduse puhkemaastike järele, mis positiivse nähtusena tõi kaasa metsade sihipärase uuendamise. Inimtegevus kujundab ümber looduslikke ökosüsteeme ja maastikke. Selle protsessi ulatuse hindamiseks on välja töötatud mitmeid kriteeriumide süsteeme. Üldiselt võtavad need aluseks kas maastiku seniste komponentide muutumise määra või tekkinud muutuste püsivuse astme. Ka antropogeense tekkega ökosüsteemid on erineva püsivuse astmega. Neist kõige
Väärtuslike kultuurmastike hindamise metoodika. Milleks on tarvis väärtuslike maastike inventuuri? Maastikuliste väärtuste definitsioonid ja hindamine. Väärtuslike maastike määratlemise protsess. Väärtuslike maastike hindamise kriteeriumid ja nende rakendamine. Maastik lähimineviku keskkonnakorralduses. 1960ndad - Esimesed funktsionaalse tsoneerimise katsetused Ida- Virumaal põlevkivitootmisaladel (H.Luik ja V.Ranniku). Tartu ümbruse puhkemaastike liigendamine ja roheliste koridoride planeerimine (J.Eilart 1970ndad - Esimene Eesti territoriaalne tsoneering (A. Raik, J. Jagomägi). Funktsionaalse planeerimise pe hakkasid kasutama projekteerijad (RPI Maaparandusprojekt; RPI Maaehitusprojekt jt) 1979-81 – Eesti loodusvarade kaitse j säästliku kasutamise skeem (J. Jagomägi, A. Raik) 1979-1981 – Eesti loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise skeem (J. Jagomägi, A. Raik) IDEE EESTI ÖKOVÕRGUSTIKUST
keskkonnaalaseid kohustusi. Tänaste vajaduste rahuldamisel ei tohi hävitada tulevaste põlvkondade võimalusi. Paraku on Eesti riigi areng viimase poolteise aastakümne jooksul toimunud nii sotsiaalse kui ka ökoloogilise ressursi arvelt. Eestis puudub keskkonnahariduse strateegia ja tegevuskava. Keskkonda ohustavad tootmisest ja kemikaalide kontrollimatust kasutamisest tingitud ohud. Rahva tervist ohustavad saastatud toiduained. Väheneb kogu elanikkonnale avatud kvaliteetsete puhkemaastike pindala ja osakaal. Metsade ökoloogiliste ja sotsiaalsete funktsioonide täitmist ohustab mõtlematu ekspluateerimine, enam kui poolel raiutud pindalast on raide halva kvaliteedi tõttu raskendatud puiduvarude taastumine, erametsades uuendatakse vaid kümnendik raiesmikest. Keskerakond peab vajalikuks rakendada järgmised abinõud: 1. Rahva tervisenäitajate parandamiseks loome süsteemi keskkonnast tulenevate ohutegurite
annaabi.ee 
